
Film ise on üsna naljakas, kuna kõik kaklusstseenid jooksevad kiirenduse peal, dialoogid ja fraasid on kohutavalt andekad. Näiteks kui valged inimesed esmalt filmis üles astuvad, siis ema palub mehel auto peatada ja vaadata: "Something is going on there" nähes äkki, et mäepealse maja müüril tantsivad afroameeriklased, mees vastab emale: "Look there is some people having a party", mispeale ta ema lausub talle: "Damn, there aint no people, thems niggers!", mees vastu: "Well by GOD you're right, MOM, there is niggers, ..well they got to be niggers, because it ain't Halloween, is it?!". See oli tõesti ROFLMAO efekti garanteeriv filmi stardipauk! Lisaks on filmis naljakaid riime, peategelane Dolemite (Rudy Ray Moore) üritab oma vastaseid paika panna lausudes vastavaid riime. Esimene tabavam salmike lasti käiku siis, kui mingi sherifi käsilane jälitas Dolemite'i ja brotha-sid, see kõlas umbes nii "He thinks he is bad and ain't got no class, I will rock this shotgun up his motherfucking ass", millele järgneb pumppüssi pauk, mill

Meenub ka üks naljakas šerifi ja politseiülema vaheline dialoog, kus viimane seletab esimesele, et ta palkas Dolemite'i leidmiseks ühe getomendi. Öeldes: " This particular man works better by himself, he is my undercover man for the ghettos". Šeriff vastab: "You mean to tell me that you sent a nigger out to find another nigger? Well, that's the most ridiculous thing I have ever heard of!" Seepeale tekivad küll naerukrambid nagu pärast Dave Chapelle'i nalja, kui ta küsib enda ümber olevatelt inimestelt, mitu valget inimest läheks vaja, et tassida mingit posti kuhugi, keegi vastab vist väga huupi et mingi 10, mille järel Chapelle aga ütleb, et mitte ühtegi, sest NEEGRID teevad selle töö ära. HAHAHAHA!!!
Filmi süžeest aga lähemalt, afroameeriklaste punt peab pidu kuskil mägimajas, kohal on ka üks valge naine, kes palub Dolemite'ilt seksuaalteenust, aga kuna Dolemite leiab et tal pole kohe aega mässama hakata, siis palub naisel lahti riietuda ja end ette valmistada, leides, et pärast saab küllalt lõbutseda. Dolemite vist peab ühe kõne oma külalistele, tänab neid n shit, seejärel asubki juba naise kallale, kui nad lõpetanud on, soovib lits veel tsirka 30 minutit mõnu saada, mõistagi pole Dolemite kitsi. Ühel hetkel ilmub peole rassivaenlasest šeriff ja tema parem käsi, kes lähevad kohe musti kiusama, ühe noorema afroameeriklannaga rüselusse minnes segatakse Dolemite'i keppimise pealt, abišeriff märkab, et naine ruumis on šerifi abikaasa, bitch ütleb, et neeger sundis teda ja saab kuuli, kuna šeriff käseb oma alluval naise tappa.

Järgnevalt soovib mingi imelik valge tüüp, ilmselt kupeldaja, Dolemitei sõbrannast teist kupeldajat Queen Beed enda käsutusse võtta ja röövib kaks nooremat litsi, kes võetakse vangi, algab põnev seiklus ja päästeoperatsioon Cavaletti tabamiseks. Vaadake ise.
Filmis jagub naljakaid situatsioone, paljaid ning ka napisrõivastuses naisi ja muigele- kui mitte lausa valjult naermaajavaid geto- ja gängislängi dialooge. Kokkuvõtteks ütlen, et täitsa korraliku huumoriga serveeritud meeldiv meelelahutus ja afroameeriklaste kultuurist lugupidavale (B-) filmihuvilisele üsna kohustuslik tükk. 6/10











1 kommentaar:
Mnjaa, ODB video on kahtlemata teema. Nõme, et ma ei leidnud Dolemite II, ainult esimese osa. Sa Foxy Brown'i oled näinud? Hiljuti Sõpruses näidati seda. Need toored dialoogid on eriti lahedad. Ja lähenemine kogu filmile. Imestan, et tänapäeva indie-kino taolist kraami enam ei tooda. Nojah, eks need lood blaxploitation'ites ole ka ikka väga kindlad skeemid ja teatud mõttes ammendunud, aga no saaks teha ikka. Taustaks räpiks Cool D oma vanu creepysid riime.
Postita kommentaar