8MM (1999)

8MM on film, milles mängib peaosa Nicolas Cage, seega võiks nagu öelda, et tegu on Nicolas Cagei filmiga. Aga tegelikult on see muidugi järjekorne Joel Schumacheri film.
Muideks esimest korda nägin ma selle filmi treilerit oma Apt Pupil VHSi pealt, mille võitsin kunagi Uno Raadiost. Film räägib sellest, miks SNUFF filmid on nii haruldased ja miks neid ei leia kuskilt. Teema on väga paeluv, kuna snuff filmide olemasolust pole kellegil päriselt halli aimugi, kuigi kiputakse ikka pakkuma, et kui keegi on seda üritand teha vb siis on seda juba valmis ka tehtud, aga no vaatajaskond on üsna kitsas sellel, sest kes tahaks kellegi mõrva eest vangi minna? RETOORILISELT. Kusjuures vaatasin mõned nädalad tagasi ühte dokumentaalfilmi snuff-filmidest ja sealt sain teada, et film, mille stsenaariumis on kirjas mõrv ja kui see mõrv sooritatakse päriselt kaamera ees, siis on tegu alles snuffiga. Kui filmi käigus aga inimene mõrvatakse, kuigi seda süžees kirjas pole olnud, siis on tegemist lihtlabase mõrvaga. Naljakas tõsiasi, kas pole?! Seda kõike seletas üks Londoni politseitöötaja, seega on alust arvata, et kriteeriumid on paigas.

Süžeest nii palju, et pereisast eradetektiiv Tom Welles (Nicolas Cage) palgatakse ühe rika ärimehe seifist leitud 8mm videolinti uurima. Tom peab kindlaks tegema, kas lindil nähtud neiu mõrv on päris või on tegu võltsinguga. Igal sammul, mis Tom ette võtab vajub ta üha sügavamale pornograafia ja rõvedustega sõlmitud maailma. Sõbrunedes ühes erootikapoe töötaja Max California (Joaquin Phoenix), asutakse koos uurima maa-aluseid nö snuffi pesasid, et tõele jälile saada ja bla bla bla.. Vaadake ise, mis edasi juhtuma hakkab.
Kuna film oli küllaltki põnev, leidus siiski ka nõrki kohti, aga näitlejad olid võimsad, eriti veel pornofilmide režissöör Eddie Poole, keda kehastas Sopranodest tuntud James Gandolfini, paistab et tal tuleb eriti hästi kurikaelte rollidesse sisse elamine välja, ei tea, kas see just tähendab, et ta ise ongi üsna õela iseloomuga värdjas?! Jäägu see igaühe enda välja selgitada. Punktid tulid puhtalt elamuse järgi, BLÄO! 8/10.

Unustamatud filmielamused ehk kinoseanss, millest kõik alguse sai.

Müts maha, Nicolas Cage on osav, kuidas ta siis muidu suutis nii kiiresti äsja nähtud filmist tuttava näo ehk mõrvatud tüdruku nime, pildi ja kõik kokku seostada mingi suvalise dokumendiga kuskilt kadunud inimeste arhiivist?! S U P E R :)

Nicolas Cage ja mingi suvaline tüüp valimas endale kihkutekitavad lugemismaterjali oma une tagamiseks.

Ja nüüd tuli ka sõbruneda erootikapoe kaupniku Max California nimelise härrasega.
Esmanipp oli küsida, mida loeb üks endast lugupidav erootikapoemüüja leti taga nii agaralt. Muljetavaldav, Nicolas, lihtsalt muljetavaldav. (Y)


Thoughts flyin' inside of a one guy's mind. Do you really want to know what he's thinkin' about, I doubt that. LOL.xD


WHAT A BEAUTIFUL MASK? CAN I HAS IT? PLEASE, PLEAse, please.. :P
Naw man you can make one on your own, just use your old piece of furniture and some zippers you find. LOL.

Nicolas Cage raevus. (järgneb...)

Oooo, hunnik mõnusalt rõvedaid filme.

Nicolas Cage raevus 2 (järgneb...)

Fuck Buddies.

Nicolas Cage raevus. Finaal.

Niggalis Cage ei olegi nii bad ass mothafucka, kui me kõik teame, coz he just blew his chance!:D
An affair dat neva happend. Naine oli end üles löönud, ikkagi üksi eland kogu see aeg. Nicolas Cage küll vahtis ta perset nagu teiselt pildilt näha, aga tubli mees ei lõhu abielu niisama ringi nussides.. kuigi ta tahaks, sa tead et ta tahaks, you sick fuck. H.H. xDxD

Saw VI (2009)

Ning lõpuks ongi Saemaraton lõpuni jõudnud, viimased hetked kuuenda filmi seltsis mööda viita ja kõik. Või siis vähemalt järgmise aastani, kui ilmub järjekordne film, seekord juba seitsmes. Ja peale seda kaheksas. Ja peale seda äkki veel ka üheksas...?

Lugu ise muutub üha ulmelisemaks, sest iga hetkega paljastatakse tõsiasja, et John Krameril oli pärijaid sitta kanti ja et Jigsaw mõrvad ei lõppe vist ealeski, alati on keegi kes eelmise kingad kohe ära täidab. Seega on selles mõttes samuti pinge kadunud (mida pole tegelikult juba kolmandast osast peale olnud). Peategelased on samuti juba ära kulunud, Costas Mandylori paks rasvane lõust on juba niivõrd mällu söövitatud, et kuuendas filmis näis ta juba normaalse näitleja moodi välja.


Ohvreid on seekord palju ning nende saatus on ühe mehe kätes - William Easton, kindlustusfirma peanina, kes vastutas ka osaliselt John Krameri surma eest. Seega oli tegemist rohkem kättemaksu, kui järjekordse "eluõpetusega". Gore'i ja rõvedust on normaalsel tasemel, lõksud tundusid kuidagi uudseten (kuigi seda nad ei pruukinud ollagi) ja millegipärast tundus film esmapilgul kuidagi parem, kui eelmised kolm filmi seda olid olnud. Võimalik et see oli ka esmavaatamise taga kinni ja et taaskordsel nägemisel arvamus muutub, aga mine sa tea. Hetkel grammivõrra parem kui eelmised (but that's not sayin' much). 6/10

See tšikk sai oma rolli tõsielusarja kaudu, mis näitab, kui magedaks Saw oma olemuseks muutunud on. Tema katse näitas ka kui loogikavabad katse võivad ikka olla. Või kui loogikavabad katsealused on. Ning seda juba esimesest osast peale.

Saemaraton on nüüdsest ametlikult lõppenud, tulevikus uued maratonid uute filmidega. Võib olla.

Saw V (2008)

Maraton läbib lõpumeetreid, sest peale tänast posti on jäänud ainult üks film veel. Kuid enne seda, kui asume hetkel kinodes jooksva uusima osa juurde, lahkame kiirelt ära veel viienda osa, mille oma olemuselt võib asetada neljanda filmiga samale pulgale - ei midagi uut ja huvitava, samas ei midagi sellist, mis täiesti vaatamisisu ära võtaks. Selline käib kah film.

Lugu jätkab täpselt sealt, kus ta eelmisel korral pooleli jäi. Seekord asub uut Jigsaw jälitama (või õigemini jätkab oma tööd) uurija Strahm, kes suudab endale seatud lõksust välja rabeleda ning peale seda kui ta uurimisest eemaldatakse, võtab ta õiglusejagamise oma kätesse ja suudab uuele Jigsawle mõnuga kandadele astuda. Samal ajal võitlevad enda elu eest järjekordsed viis inimest, kes kõik olid süüdi ühes teatud tulekahjus ning mille eest vana hea John Kramer otsustas neid juba ammusest ajast karistada. Katsed on karmid nagu alati ning gore ja muu kaasnev vägivald on taaskord kenasti esindatud.

Loos on vähem twiste kui enne ning midagi väga erilist ei tulegi pähe. Paha oma palka ei saa, head saavad surma, kassi ja hiire mäng jätkub ja nii edasi, ja nii edasi. Ausalt öeldes on sari ennast juba ammu ammendanud, kuid ajudeta fännide hordid, kes iga aasta oktoobris ennast kinodesse veavad garanteerivad selle, et keskpäraste filmide tootmine jätkub ja mitte ükski neist ei küündi esimese tasemeni. 5/10

P.S. Meagan Good oli selles filmis totaalselt hawt!

Saw IV (2007)

Käsil on juba seeria neljas osa ja Saemaraton hakkab iga hetkega aina lõpu poole lähemale jõudma. Kuna aga seeria on teoorias alati samale asjale ülesehitatud, jääb sõnu filmide kohta iga korraga aina vähemaks, eriti veel nüüd kui kogu kupatus on langenud totaalsesse keskpärasusse, ei midagi head, samas piisav, et üks tavaline ajuvaba filmiõhtu läbi viia.

Filmi avakaadrid, kus endine suur massimõrtsukas Jigsaw lebab nüüd külmal laual ning teda lahti lõigatakse, olid kusjuures päris ägedad ning püüdsid pilku, pannes filmi edasi jälgima. Aga hei, kui Jigsaw on surnud, siis mil moel film edasi läheb? Kes küll mäda ühiskonna taaskord õigetele radadele juhatab? Pole hullu, sest Jigsaw on kõigele mõelnud, kui koroner tema kõhust küünlarasva sisse peidetud kassetti leiab. Nagu näha, on John Kramer kriminaalgeenius, sest tema surma aftermath ulatub ka kuuendasse ossa.

Samuti tundub, nagu ei saaks tal kunagi otsa isu teda jahtivaid võmme kiusata, alates teisest osast on neid pidevalt ja üksteise järel ära kukkunud. Seekord saab peaohvriks mustanahaline löögirühma juht Rigg, kellel tuleb Jigsaw'ga samastuda, et röövitud kolleegideni jõuda, kellest üks on teise osa lõbus kadunuks jäänud ning nüüd toredat kodutuhabet omav Eric Matthews isiklikult. Kahjuks on tegemist aga täiesti mõttetu cameoga, sest selle filmi lõpus jõuab saatus talle siiski järle.

Loo ülesehitus on teoreetiliselt siiski kohati äge, kuna lõpuminutite pöörd- ja keerdkäikude rägastikus paljastub tõsiasi, et kolmas ja neljas film toimuvad samaaegselt. See tõsiasi varjutab isegi selle peamise plot twisti, et kellest saab Jigsaw uus pärija (kuna Amanda sai kolmandas osas kuuli).

Kokkuvõtvalt on tegemist ülespidi minekuga, sest seeria kõige kehvem kolmas osa on möödas ja sellest saab ainult paremaks minna. Samal ajal aga hakkab asi juba liigselt väsima. 5/10

Saw III (2006)

Maraton jätkub seeria kolmanda osaga. Seekord on aga tegemist veelgi kehvema filmiga kui eelmine (mis oli, nagu juba öeldud täiesti vaadatav) ning minu jaoks kogu seeria kõige kehvema filmiga. Puudus pinge, näitlejatööd (kohati samade inimeste poolt) olid millegi pärast kehvemaks muutunud ning stsenaristid olid vist loo põlve peal valmis kirjutanud, sest originaalsusest polnud seal enam haisugi.


Pinge puudumise peamiseks põhjuseks võib tuua kasvõi Jigsaw enda haleda ja abitu oleku, sest isegi Michael Myers ei oleks hirmus kui ta lamaks abitult haigevoodis ja ta suu tilguks ila, ise poolenisti koomas olles. Teises osas oli John Kramer tõepoolest küll juba ratastoolis, kuid sellegipoolest omas veel sellist rahulikku, kuid külma aurat, mis ühele kalkuleerivale mõrvarile kohane. Siin aga on temast saanud lihtsalt üks kasutu keha, keda tuleb igal hetkel talutada ja hoida, et vana ikka filmi lõpuni elus püsiks ja susse püsti ei viskaks.


Ka ohvrite seisukohalt on lugu totaalselt debiilne, sest seekord on peamiseks katsealuseks tõepoolest absoluutsest tühjusest tõmmatud keskealine kerge õllekõhu ja kareda habemega mees, kes vaevleb klišeelise perekonnadraama käes, mille on põhjustanud tema väikse poja surm. Selle tõttu on tal vaja kõigile pinda käia ja oma surnud poja muutmata toas mossitada (tegemist on ühe eriti mageda klišeega, sama loojuppi kasutas ka selline film nagu Surrogaadid, mis selle tõttu imes palju rohkem kui ta algselt oleks võinud, ehk kunagi lähemalt). Nüüd aga tänu Jigsawle, on mehel võimalus poja surma eest vastutavatele inimestele kätte maksta või andeks anda.


Gore on eelmistest osadest veelgi suursugusem ja veelgi rõvedam, ajades kohati isegi külmavärinad mööda ihu käima, käsikäes vastikustundega. Ometigi tunduvad lõksud suhteliselt igavatena, erit kui iga lõksu juures toimub sama jama, kui vaevlev pereisa tammub ühelt jalalt teisele ning viimastel sekunditel otsustab tegevusse asuda. Saele iseloomulikud loopöörded ei ole ka siit puudu, kuid kahvatuvad teiste osadega võrreldes, nii eelmiste kui ka tulevastega. Kokkuvõtvalt on tegemist osaga, mis osati aitab seeriale kaasa, seletades nii mõndagi lahti, kuid iseseisvalt on siiski paras tükk paska. 3/10

Saw II (2005)

Saemaraton jätkub loogilises järjekorras, võttes ette seekord seeria teise osa. Kuna esimene osa väga palju otsi just laht ei jätnud, siis pole ka ime, et teine osa kohati tahumatult tundub, lugu on konarlik ning ei jäta enam sellist tunnet nagu eelmine. Samas on ta piisavalt meelelahutuslik, et mitte väga palju vinguda.

Seekord tõmmatakse praktiliselt tühjast kohast välja uurija Matthews, kes kuuldu järgi oleks nagu enamuse oma karjäärist Jigsaw kättesaamisele pühendanud. Et tegelasi veelgi suvalisemaks teha, on uurija Matthewsil probleeme oma poja kasvatamisega, kes pidevalt pahandustesse satub. Kuidagi väga kergelt leitakse äkitselt ülesse Jigsaw ise, kuid siis avastatakse, et too on käima lükanud juba uue mängu, kus osalems ka uurija Matthewsi poeg. Nagu alati, ei puudu ka sellel lool kohustuslikud pöörded, mis veel on piisavalt üllatavad, et kohati künklikul teel sõitev lugu päästa.

Enamus internetikommentaare on kurtnud, et Saag astus teise osaga sammu kommertsliku välimuse poole, isiklikult nii väga seda ei täheldanud, kuigi seda esimese osa salapära enam ei olnud, kuigi minu jaoks oli probleemseks faktoriks see pingevabam õhkkond. Mis siis, et filmis võitlesid ohvrid ajaga, et oma elu päästa, kuid kaks kinniaheldatud meest pimedas toas koos müstilise laibaga, oli palju pingelisem olukord, kui vaikselt üksteise järgi ärakukkuvad eksvangid. Gore'i oli tõesti natuke rohkem kui eelmine kord ning kohati võis märgata päris hirmuäratavaid lõkse, aga tänu vaimuvaesele loole ja tegelastele ei suuda järg originaalist rohkem hiilata. 6/10

IIIIUUUUUUUUUUU!!!!!!

Saw (2004)

Hei, filmihuvilised. Kuna oktoober tundus olevat nii minule kui ka Stickale kooli- ja muus võtmes üsnagi karm kuu olevat, siis oli kinoprojektori lehekülgedel vaikus. Seda üritame loodetavasti novembrikuuga parandada, sest käesoleva filmiga algab pisemat sorti maraton, nimelt olen ära vaadanud kõik "Sae" seeria osad, praegu kinos jooksev kuues osa kaasaarvatud. Samuti ootavad maksmist mõned varasemad võlad, seda eelkõige just horroriosakonnas, kuna muud on väga vähe nii kino- kui ka arvutiekraanile käima pandud.


"Saw" ei tohiks tänapäeval enam kellelegi võõras nimi olla, sest film kus sarimõrvar mängib oma ohvritega ning jätab neile õhkõrnad ellujäämisvõimalused, on saavutanud niivõrd suured mõõtmed, et on transformeerunud lausa frantsiisiks. Alates 2004ndast aastast köhitakse oktoobrikuus taaskord üks film välja ning asutakse uue kallale. Vähemalt hetkeseisuga on oodata tulevikult veel vähemalt kahte filmi.

Esimene osa on vaieldamatult seeria pärl, sest kõik oli veel hea, uus ja värske. Mäletan veel praegugi aastatetagust esmakordset vaatamist, kui asjale kogemata peale sattusin ning peale mõningast süvenemist enam enne lõppu silmi ekraanilt ära pöörata ei suutnud. Horrorit temas oli muidugi väga minimaalsel kujul, kuid thrillerina oli teda lust vaadata, pinget jagus igale hetkele ning tee peale laiali raputatud pöörded lisasid kompotile ainult maitset juurde.

Juba filmi esimesed minutid on müstilised ja pingetpakkuvad kui kaks meest ärkavad pimedas toas, olles aheldatud seina külge, keset ruumi aga ilutseb vereloigus lebav laip, kes hoiab käes relva. Paremat ülesehitust on raske tahta, vaataja huvi on praktiliselt garanteeritud, kuna peas pulbitseb niivõrd palju küsimusi - kus, kes, kuidas, miks ja nii edasi. Algab hullumeelne mäng, mille eesmärk on ruumist eluga pääseda...

Näitlejatööd olid täiesti head, ekraanil välkusid mitmed tuttavad näod, samas aga mitte liiga tuttavad, võimaldades filmil ennast tõestada ilma et teda oleks vedanud Hollywoodi suurimad nimed. Muusika, eriti filmi (ning nüüdseks kogu seeria) tunnuslugu on väga hea. Niivõrd hea, et millegipärast kasutab seda ka filmi "The Box" treiler, mis varsti kinodesse jõudmas. Kõige tipuks on saanud Jigsaw'st üks kuulsatest horroriikoonidest, nagu Freddy, Jason või Michael Myers, just to name a few. Filmi lõpp on suurepärane, tõmmates kõik niidid kokku, jättes samas ka natuke inimeste fantaasia jaoks, järg ei olnud vajalik, kuid populaarsus rikub seeriaid, eriti kui küsimuse all on õudus. Kahjuks läheb ka Saega niimoodi, et seeria liigub ainult allamäge. Õnneks on esimene osa siiski tasemel põnevik. 8/10