Kuvatud on postitused sildiga erootika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga erootika. Kuva kõik postitused

pühapäev, 3. aprill 2011

Caligula (1979)

Caligula (1979) on üpriski ebaharilik ajaloofilm, milles sisaldub kõige rohkem tõtt ilmselt selles, et Vana-Rooma oli tõesti paganlik Rooma, kus inimesed janunesid vere ning liha järele ja seda juba küllaltki perverssel moel. Need, kes olid ausad, mõisteti surma, kes aga ebaausad, said elu täiel rinnal nautida. Sõna homofoob puudus leksikonist, kui veel tseesar Tiberius pidas nii naisi kui mehi oma armukestena. Usuti, et see, kes sureb, näeb Isist, viljakuse jumalannat. Filmi lavastasid Tinto Brass ja Bob Guccione. On üsnagi hästi näha, et Guccione tahtis selle filmiga pornot massidesse suunata, kasutades Malcolm McDowelli näitlejameisterlikkust ja rõhuvat vägivalda, sisaldades küllaga mees- ja naissuguorganeid ning verd ja soolikaid. Mida oli veel väga naljakas näha, et inimesed pelgasid palavikku nagu katku, joostes pakku kui prussakad päevavalguses.

Film siis endise Rooma tseesari Tiberiuse (Peter O'Toole) valitsusaja lõpust ning sellele järgneva valitseja Caligula (Malcolm McDowell) elu ilust ja valust. Caligula üritab valitsejaks saades abielluda oma õe Drusillaga (Teresa Ann Savoy) , keda ta väga armastab, nagu ikka päris päris palju, et lihtsalt õena teda hoida. Kuna aga Roomas ei ole veel lubatud intsestsuhted, mis tollal olid ainuüksi Egiptuses seaduslikult peetavad, siis tuleb Caligulal leida endale teine naine, keda ta saaks endale seaduslikuks abikaasaks võtta ning, kes sünnitaks talle sealjuures veel ka lapse. Õnnelikuks väljavalituks osutub liiderlik ja hurmav Caesonia (Helen Mirren), keda Drusilla kohe mitte ei taha tseesarile soovitada (ilmselgelt tegu armukadedusega ja vähese litsakustasemega ta õe poolt, et mitte heaks kiita Caesoniat). Loomulikult ei puudu ka salakavalaid vandenõusid sepitsevaid senatimehi nagu nt see naljaka nimega lohh Longinus (John Steiner).
Film ise oli üsna kehva ülesehitusega, niisiis ei McDowelli suurepäraselt veenev rollisooritus Caligulana ega ka võidukas 69-t sisaldav lesbistseen ei suutnud päästa seda kahe- ja pooletunnist filmi, nõnda ka skoor kuskil seal 6/10.

Longinus kaadris (hähäähäääh).

Hobusega voodis. whaa-whaaad?!

Väike nipple-cripple võõra mehe naisega.

Õde ja vend intsesti ülistavas harmoonias.

Mingi kummaline värdjas kuldse sugutipea embuses. Friikish- äint it?!

Riideid pelgav Helen Mirren. Ütleks, et täitsa kombekas poosis. x)

Ja veel üks Longinus.

teisipäev, 15. märts 2011

Leeches! (2003)



Leeches! või alternatiivpealkirja järgi "Aegluubis poolalasti mehed" ei olnud absoluutselt õudne, kuid küll oli ta naljakas, sest pole midagi humoorikamat kui steroide kurguni täis musklites mehed vandumas alla nööri otsas veetavatele kummijurakatele ja käpiknukkudele, mis peaksid esindama neidsamu steroide täis olevaid kaane. Ega ausalt öelda ei olnudki päris selge mis filmi eesmärk oli või mis lugu ta rääkis, aga algidee oli juba piisavalt tobe, et ennast vaatama panna. Ning siin oli see lõputwist ka päris ootamatu. Loll, kuid ootamatu. 4/10

pühapäev, 15. august 2010

Emmanuelle 2000: Emmanuelle Pie (2003)


Kuidas teha ühest täiesti keskpärasest noortekomöödiast üks totaalselt hüsteeriline naljafilm? Teha sellest väga kehva erootikafilm. Ja täpselt nii juhtus ka Pretty Cooliga, kui keegi kuskil otsustas, et "kurat, meie film vajab veel midagi...ma tean! Seks!....hästi koledate inimeste vahel!" Tulemuseks on üks parimaid komöödiaid, mida minu silmad ammu näinud on. See on Emmanuelle 2000: Emmanuelle Pie, ainus omalaadne film maailmas, kus tobenaljakas seksistseenile järgneb vägagi amüsantne kaader kõhetust silmad punni ajanud neegripoisist. Geniaalne! 1/10

reede, 3. juuli 2009

Girl Boss Guerilla (1972)

Girl Boss Guerilla on väga hull 70ndate Jaapani erootikamaiguline põnevik. Pärast selle ära vaatamist võin öelda, et ma sain veidi keelt ka õpitud, häälduskirjapildi tasemel, aga siiski. Niisiis Arrigato - aitäh! Nandate - miks? Tšikasuooo - shit! Gandahuo - bitch! :D päris hea keeleõpe ju?!
Filmis kõlanud muusika oli ka väga meeldiv, sämpliks küllaga, kui saaks selle heliriba ka kuskilt kätte. Filmis leidub ka tugev annus huumorit. Kui üks Punase Kiivri Kamba(PKK) liige, teistest tunduvalt kiimasem, saab mingit vaimulikku keppides endale gonorröa, siis ta enne haiglasse minekut kasutab ära nelja Yakuza alluvat, et neile seda edasi anda lihtsalt nalja pärast. Must aga väga mõjuv huumor. LOL. Vastukaaluks Ruudu viimastele, küllaltki lühikestele, postitustele tegin seekord pikema ettevõtmise. Sisaldab kõvasti pildimaterjali. ENJOY!

Süžeest nii palju, et Sachiko(Miki Sugimoto) on PKK liider, kes veab oma jõuku kuuluvaid totse Kyotosse, et võtta üle sealsed tänavad. PKK tšikid sõidavad kõik mootorratastel ja on päris löömanaised kohe, lisaks kaklemisele tegelevad nad veel väljapressimise ja muudsorti pättustega. Üks hetk asub PKK võitlusse Yakuzaga. Film on üsna hull ikkagi, nii et lisaks keeleõppele väga funky kaameratöö, mõned ilusad tüdrukud, BOOBS!, haiglaseid nalju, draamat ja vinget actionit. 9/10

Väljapressimise ohver karjus "Balls!". Squeeze these nuts! ROFLMAO! XD

PKK liikmed jauravad raha nimel äriplaane. Ülemisel pildil vasakpoolne (too kõige kiimasem PKK liige) haub juba, et müüks ennast kiilakale vanamehele, teine õpetab, et enne kui tüüp sisse torkab tuleb pigistada ta munad pulbriks, siis on raha olemas ja kõik bueno. A no see nümfo ei jaga kohe õiget momenti üldse ära, unustades sealjuures ka raha küsida. LOL.

Uuele liikmele, kes on endine nunn, kambareeglite tutvustamine. Üks reeglitest on see, et kui kambaliikmetele oma selga pöörata, reeta, siis selle inimese saatuseks on mootorratta taga nööriga seotult järele lohiseda. karm, a fun. karma fun!

Muidugi tuleb rinnale ka kambatatö lasta teha, enne mida poleks lihtsalt asjal õiget minekut.

Järjekordne väljapressimisohver, seekord seksiskandaal vaimuliku ja nunnaga. Saak miljon jeeni.

After-sex confession: "I have the clap!". Response: "WHAT?!". Results: ROFLMAOPIMPTIME!

CLAP CLAP CLAP.. applause is not needed. LOL!

Tee oli veits künklik ja käänuline. LOL. Aga no reeglitest üleastumine on juba tõsine asi nagu õline masin.

Japsidele omane perverssete piinamismeetodite demonstratsioon.

Nagu kaks tilka vett. Yakuza vs Angry Baby. ROFLMAO!

laupäev, 20. juuni 2009

Ilsa, She Wolf of the SS (1975)

Tükk aega tagasi exploitationfilmide tagamaid uurides jäi vastava žanri natsirakukese kohta infot otsides ette selline nimi nagu Ilsa, She Wolf of the SS . Oma kõlava nime tõttu sai film arvutisse tõmmatud, kuid mingil põhjusel jäi ta sinna tükiks ajaks oma vaatamiskorda ootama. Alles peale Kalveri arvustust otsustasin filmi lähimal ajal ära vaadata. Oodates klippide järgi midagi õõvastavat tuli pettuda, sest üldises plaanis oleks justkui tegemist olnud veidra softcore pornoga.



Lugu ise räägib suurt büsti omavast MILFist, kelle kohustuseks on olla natsliku Saksamaa ühe koonduslaagri juht. Vastavas laagris viib ta läbi võikaid eksperimente, mille tulemusena tahab fräulein Ilsa tõestada, et üks korralikult treenitud naine suudab taluda pinget ja valu ja muid stressi tekitavaid faktoreid palju paremini kui üks mees. Mille kuradi pärast on vaja igal ohvril katsete ajal alasti olla ei seletata, Ilsa isegi ei mõtle selle peale ning surub elektriseeritud dildo katsealuste jalge vahele, lõigub ja piitsutab neid, keedab, kurdistab neid ning teeb kõike muud piinarikast. Liigset ning seletamatut paljast naiseihu leidub ohtralt mujalgi, kui laagri karme reegleid rikkunud mees ja naine topless-naissõdurite poolt surnuks piitsutati või kui tähtsale kindralile ainult põlle kehakattena kasutav naine veini toob.



Kuid ega ka Ilsat kehastav Dyanne Thorne riideid seljast heitmata jäta, tema rautab laagri vange ning kui nende sooritus ei ole rahuldav, kaksab neilt vända otsast ning saadab pealinna tuttavale tohtrile oma kollektsiooni tarbeks. Kui laagrisse satub aga blondipäine Wolfe, vahetuvad rollid ning Ilsast saab oma sõltuvuse ohver. Vahelduse mõttes tuleb Ilsal ka oma kodumaad teenida ning virila näoga kindrali näole kuldset dušši pakkuda.



Omamoodi vaatamiselamusega küll tegemist oli, kahjuks vaevasid filmi nii nõrgad näitlejatööd kui ka kohmakad efektid, kus ohvrid suust paksu Rootsi punast välja ajasid, loost muidugi rääkimata. Kergelt sai itsitada tegelaste rämeda saksa aktsendi peale ning kuidas sinna-tänna õhkkonna rõhutamise eesmärgil mõni “Schnell” ja “Achtung” poetati. 4/10

Plusspunkte humoorika lõpulahingu eest. Nii naljakalt halbu efekte pole ammu näinud. Sellel pildil olev mees sai hetk tagasi kuuli kõhtu, mis siis et ühtegi jälge ei ole.