Kuvatud on postitused sildiga draama. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga draama. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 25. veebruar 2013
Django Unchained (2012)
Django Unchained, ehk Vabastatud Django, ehk Tarantino kõige värskem linateos oli väga meeldiv vaatamiselamus. Muidugi olen ma Tarantino loometöö suur austaja, seega juba enne seanssi oli võib olla kaalukauss kerge eelarvamuse tõttu kallutatud sinna positiivsuse poolele, ent nüüd leian, et isegi kui oleks olnud vastupidi, siis lõplik hinne oleks ikka sama tulnud. Filmis olid kõik vajalikud Tarantinolikud elemendid - sujuv dialoog, lihtne (ent toimiv) lugu, mõnusas koguses märulit, vapustavalt head näitlejatööd ja suurepärased tegelased, ning kohustuslik Tarantino cameo, mis on niivõrd kohmetu, et ei sobi nii hästi filmi, nagu ta ise arvata võiks. Muidugi ei tasu ära unustada suures koguses mõnusat huumorit.
Ajast, millal ma seda kirjatükki esialgselt kirjutama hakkasin on möödunud üpriski suures koguses aega. Lausa nii palju, et vahepeal jõuti ära jagada OScarid ning ega Djangogi tühjade kätega ei jäänud. Kotti kukkus nii parima originaalstsenaariumi kuldmehike, kui ka järjekordne autasu parima meeskõrvalosatäitja eest Waltzile. Tänu sellele on tema rekord Tarantino filmides kaks kahest, mis pole teps mitte paha näitaja. Eks aeg näitab kas kahe mehe teed ristuvad ka tulevikus ning kas suudetakse võidukat seeriat jätkata. Praegu olgu aga öeldud, et auhinnad läksid õigesse kohta, sest film oli hea. Väga, väga hea. 9/10
kolmapäev, 24. oktoober 2012
Prometheus (2012)
Prometheus on visuaalselt kirgas ja kergelt "spooky" filmike. Meeldis, et Ridley Scott on tagasi oma kosmosetapjate elukate juures kui oma laste hälli kõrval, vaikselt, nii tasahilju seda kiigutamas ja siis juba tugevamate tõugetega. Mõistagi meeldivad Ridleyle naisprotagonistid rohkem kui mehed. Kas võib olla ka, et Ridley Scott mockib vaikselt James Cameroni ja tema Avatari (not sure yet, but would b laughable tho)? Sama laafabl, kui see South Parki clip temast - vajuta siia, et seda nüüd näha. Tegelased on naljakavõitu, eriti robocop David, Guypearceilike näojoontega vanamees ja neeger nimega Janek. Janek eelkõige seetõttu, et tal nii uhke nimi on ja ta esitab ajaloo ühe võimsama pickup-line'i, nii et kõigile meesvaatajatele edastaks väikse hoiatuse - siiit saab te uus kohtinguelu alguse!!! Arvestades filmile hoogu sisse lükkavat sündmust võiks selle Promiitiuse asemel ümber nimetada k täitsa Promilliuseks, vaadake film läbi ja kohe olete muga nõus.hihii hih All the jokes aside, tegu oli kaasahaarava thrilleriga, mis ei jäta külmaks nagu õlu päikese käes hoida.
Aga lugu siis sellest, kuidas teadlased lähevad aastal 2091 mingile salapärasele planeedile, et sealt leida inimkonda puudutavatele küsimustele vastuseid ja olla tunnistajaks ajaloo sünnile. Kõik ei lähe päris täpselt nagu planeeritud ja nõnda juhtub, et Kaks eksponatsiooni eestvedajat, kellest üks paistab tulevat Myth Bustersi saatest:) (see naisolevus noh, dõaa!), suudavad tekitada peadmurdva kaose, seda üheskoos totaka robotiga, mainimata veel ka pruunikat poissi Janekit ning Charlize "lumekuninganna n shi" Theronei. Film oli hoogurebiv ja tundeküllane, kuigi liiga palju karjumist oli, a esitluslaadilt 8/10.
Kõik on skeptilised, kas tegu on päris uriiniga või on seal hoopis midagi muud?!
Bioloog hammustab keelde
Toimub helgemate peade põtkumine
Väike lõõtspillide ühingu tribuut Janeki poolt..
Ja Charleze Therone on hämmingus, kas Janek mängis pilli täitsa ise või toimus see kõik maki pealt?!
Diskokuul hajutab masterplaani. TSKI VIDEO k DAVIDI KOHTA - klicK!!
Mõnes asjakohasemad memekad ka siia:
GO WATCH THIS! NOW! OR GET IT FROM HERE!
esmaspäev, 22. oktoober 2012
Black Swan (2010)
Mulle meeldib viimasel ajal pilk peal hoida blogi statistikal, eriti aga otsisõnadel, mida kasutades meie blogini jõutakse. Muidugi on osad neist kõige tüüpilisemad filmipealkirjad (miskipärast on V for Vendetta siiamaani tabeli tipus selles osas), aga samuti on ka esindatud sellised tervislikud sõnjad ja väljendid nagu "peenised,y" "rinnad," "paljad tissid," "paljas naine, "munandid" ja "dyanne thorne." Kõik perverdid, kes on lootnud siit blogist leida pilte Dyanne Thorne'i paljastest tissidest, siis teil on vedanud, sest Natsi-Ilsa seiklustest oleme juttu teinud küll. Kuidas aga seondub eelnev tekst sellise filmiga nagu Black Swan? No eks ikka selle tõttu, et filmis figureerisid sellised neiud nagu Natalie Portman ja Mila Kunis, kes ühes stseenis end pesuväele võtavad ja lesbiseksi harrastavad. Paljaid tisse kahjuks ei näe, aga olge hooleta, sest vähemalt näete kuidas Natalie Portman tervelt kahes stseenis käsikiimleb (või vähemalt üritab). Lisaks ajab Vincent Cassel ühel hetkel Nataliele käe püksi ning teisel hetkel kepib Mila Kunist kuskil laua peal. Kokkuvõtvalt oli kõne all olev film haprast balletineiust esimese tunni aja jooksul üliigav, sealt edasi aga muutus pingelisemaks. Meeldisid viited minu lemmikfilmile Perfect Blue (Aronofsky olevat lausa uuslavastuse õigused endale kaubelnud, et ühte stseeni järgi teha) ning muidugi eelnimetatud seksikad neiud.
Vot nii, nüüd peaks olema pervertidele piisavalt võtmesõnu, et blogi rohkem hitte saaks! Fappity-fap-fap. 6/10
reede, 19. oktoober 2012
Rise of the Planet of the Apes (2011)
Rise of the Planet of the Apes oli päris normaalne film ühekordseks õhtuseks arvutist vaatamiseks. Tegemist on põhimõtteliselt eellooga kunagisele Ahvide Planeedi filmile, teate küll, see kus Marky Mark mängis. Õnneks on aga see film siin tunduvalt põnevam kui too eelnimetatu. Lugu lihtne, ent piisavalt paeluv - James Franco tegelane töötab laboris alzheimeri ja muude ajutõvede ravimi kallal (tagamõtteks ravida enda mäluvaest isa), mida katsetatakse ahvide peal, kelle aju ravimi tõttu areneb kohutava kiirusega. Põgenenud märatseva ahvi tõttu pannakse aga kogu turg kinni ning väikese emata ahvipoja (kelle nimeks saab Caesar) avastanud doktor viib viimase endale koju hoiule. Aja jooksul avastab ta, et tolle ahvi intelligents on kõrgel tasemel ning muudkui tõuseb. Muidugi jääb aga ahv ühel hetkel ühiskonnale jalgu ning peale seda kui ta vihahoos naabrimehe sõrme küljest naksab, visatakse ta ahvide vanglasse, või noh, varjupaika, kus töötab ka Draco Malfoy (seitse aastat võlurite koolis ning ikkagi koristad pärast ahvisitta, tough luck). Kuna aga tark ahv on tark, siis otsustab Caesar, et aeg on uttu tõmmata ning hakkab planeerima põgenemisplaani. Järgneb hunnik põnevust, tobedust, ahvimärulit ning muidugi ka imal lõpp. Ahjaa, mingi hetk hakkab ringi liikuma mingi viirus, mis inimesi tapma hakkab (sellele vihjatakse), ent mis ahvid puutumatuna hoiavad. Suhteliselt etteaimatav film, kuid suudab päris hästi meelt lahutada.7/10
laupäev, 11. august 2012
The Dark Knight Rises (2012)
The Dark Knight Rises oli minu arust Christopher Nolani Batmani triloogiale üsnagi väärikas punkt. Muidugi, nüüd kus ma olen filmi saanud rohkem kui küll seedida ja asjade üle mõelda, tuleb tunnistada et täiuslik ta ei olnud, oh ei. Ometigi meeldis ta mulle rohkem kui esimene ning teine osa.
Siiski, mingil imelikul kombel oli filmi esimene viiendik (ütleks esimene veerand, kuid film oli nii koletult pikk, et sellised mõõtühikud tuleb ära unustada) filmi ülejäänud taset võrreldes vaat et kohutav (välja arvatud Bane'i esimene stseen), justkui oleks Nolan ülejäänud stsenaariumi hoolikalt valmis kirjutanud, läinudfilmima ningsiis avastanud, et kurat, siit on üks loogiline jätk puudu ning siis lõunapausil kiirelt midagi kohvisele salvrätikule kirja pannud ning näitlejatele jaganud. Eks sellega oli nagu ikka, et algul ei saa vedama, siis aga ei saa pidama, sest ülejäänud film oli üpriski viisakas, et mitte öelda suurepärane. Pakuti väga ägedaid action-stseene, lahedat kurikaela ning nii mõndagi twisti, mis osati olid põhjustatud häbiväärsest asjaolust, et minul kui paadunud koomiksinohikul olid mõned tõsiasjad ununenud. Plusspunkte ägedatecameote eest,miinuseid annaks aga selle eest, et kui Batmanist poleks juttutehtud oleks võinudfilm samahästi kanda ka pealkirja Inception: The Reunion, sest teos lausa kubises tuttavatest nägudest. 9/10
kolmapäev, 8. veebruar 2012
The Pianist (2002)
The Pianist (2002) on šokeeriv ja vastikult tõepärane ajaloodraama II maailmasõjaaegsest juutide tagakiusamisest Poolas. Kurikuulsa režissööri Roman Polanski (kelle sulest veel ilmund Chinatown (1974), Rosemary's Baby (1968) ja Ghostwriter (2010) - to name a few) vändatud kahe ja poole tunnine filmilugu baseerub suuresti juudisoost muusiku Wladyslaw Szpilmani elul, aga segatud on k Polanski enda lapsepõlve juhtumisi. Peaosatäitja kaotas kaalu spetsiaaldieediga ning müüs oma korteri, auto ning keeldus TV vaatamisest - kõik selleks, et lihvida oma rollisooritust ja saavutada vajalik mindstate. Film teenis omal ajal 3 Oscarit - esimene parima peaosatäitmise eest Adrian Brody arvele, teine Roman Polanskile parima lavastajatöö eest ja kolmas parima kohandatud stsenaariumi Ronald Harwoodile. Meeldejäävaimad kohad olid tiibadega ratastool, asfaldisupp ja konksus ninaga näitleja konksus sõrmedega klaverisoollood.W. Szpilman (Adrian Brody) mängib parasjagu klaverit linti, kui algab linnade pommitamine..Imepäraselt juhtub, et klaverimängur kohtab raadiomajas ühte naisfänni Dorotat (Emilia Fox), kellega areneb tugevam sõprus, mis võis päästa k tema elu, umbmäärases mõttes siiski (ei maksaks sündmustest veel ette rutata). Natsid hakkavad vaikselt juute märgistama käepaelaga ning ehitatakse üks geto Warsawisse. Edasi kulgeb kõik juba hinge kinni hoides, kuna teos on mõnus thriller, mis ei tohiks jätta külmaks kedagi, kes sellele oma pilgu peale heidab kui Kanter ketast, siis ikka üsna kaasahaaravalt. Nagu ütleb filmi tunnuslause - "Music was his passion. Survival was his masterpiece," siis EI ACTALE! 10/10
Vaade Warsawi getole, ühele vähestest getodest, kust puudusid mustanahalised räpparid, jus sayin.
Hi, guys! We be doin' some fly-bys!
Szpilman arendamas vaikselt oma DJ-skilli.Adrien Brody winning an Oscar® for The Pianist -
http://www.youtube.com/watch?v=8HgWANva9Xk
teisipäev, 24. jaanuar 2012
The Wrestler (2008)
The Wrestler (2008) on suurepärane vaatamiselamus nii WWF ja WWE wrestlingu fännidele kui ka neile, kes tunnevad huvi wrestlingumaailma telgitagustest ja no üldse kvaliteetfilmisõpradele suht kohustuslik soovitus. See Darren Aronofsky, tuntud ka kui Requiem for a Dream(2008) looja meistriteos on julge kaameratööga ja mõnusalt realistlik, kuna filmis on rohkem tõtt kui keskerakonna pressikonverentsidel. Naljakas on aga fakt, et filmilevitaja, Fox Searchlight stuudio, tahtis algselt nimirolli saada Nicholas Cagei, aga Aronofsky poleks sellega leppinud ja tundub et läks hästi. Film on nomineerinud k Oscarile ning Mickey Rourke on võitnud selle rolli eest k mitmeid teisi mainekaid auhindu. Ei soovita vaadata Kurt Cobaini austajatele.Kuidas kohaneda maailmas, mis sind enam ei taha, kui vanus peale tükib ja süda alt veab? Randy the Ram (Mickey Rourke), kes armub strippar Cassidysse (Marisa Tomei) ning kel on raskusi oma tütre Stephaniega (Evan Rachel Wood) lävimisel ja alternatiivtöökohtade leidmisega, kohe ei taha lõpetada oma profikarjääri wrestlinguliigas. Et näha, miks see talle nii vastumeelt on, tuleb vaadata filmi. Miks veel tasuks The Wrestler ära näha (lisaks heale näitlejatööle ja Marisa Tomei strippamisoskusele)? Et näha, kuidas rimifood tegelt peaks oma tööd tegema. BOOM! 9/10.
uuh,.juu. touch my dalalala
F'ckin koomiline mäng. would play.http://www.youtube.com/watch?v=jAOjTj0D5y0
pühapäev, 6. november 2011
The Fighter (2010)

The Fighter (2010) on David O. Russelli lavastatud, tõestisündind lool põhinev, draamafilm Micky Wardi poksija- ning tema venna, Dicky Eklundi treenijakarjäärist. Film on saand 2 Oscarit (parima meeskõrvalosa eest läks kuldne mehike Christian Bale'ile ja naiskõrvalosa oma teenis välja Melissa Leo) ning veel hulganisti auhindu. Huvitav fakt on, et nimiosa kehastav Marky Mark hakkas treenima filmiks juba 2005, kuigi filmimine algas alles 2009 suvel, tegi Mark selles hoolimata päevast päeva kõva trenni. Algselt oli Dicky osatäitjana kaalu all veel Matt Damon ja Brad Pitt, a valiti hoopis Batmanina tuntust kogunud mees, kes näljutas end Dicky rolli jaoks nagu õigele method actorile kohane (muideks see pold tal esimene kord kilosid kaotada, filmi The Machinist (2004) korral oli tüüp veel kõhnemgi).. Tahaks tähelepanu veel juhtida k sellele, et Micky Wardi osatäitja avas alles hiljuti oma pereäri, nimelt on Himingham, Massachusetts ehitud nüüdseks uue burgerirestoraniga Wahlburgers! (ei saa aga mainimata jätta, et logo pole just kõige õnnestunum)
Lugu sellest, kuidas Dicky Eklundi (Christian Bale) vennast, Micky Wardist (Mark Wahlberg), sai tõsiseltvõetav poksija. Nende ema, Alice Wardi (Melissa Leo) manageri karjäärist ja õdede toetusest. Film pakkus head näitlejatööd ja oli mõnusalt vaatemänguline, mõlemad Oscarid olid välja teenitud, lisaks sellele Dicky õpetas ilusa väljendi CRS, ehk et can't remember shit. Ilma pikema jututa, põmts sama hinnang kui imdb- s, mida ei juhtu just väga tihti, 8/10.

Mitte just kõige regulaarsem tükk paberit.





Oscarivääriline näitlejameisterlikkus.

Natuke hõredamat ihukatet.

Tuhatoos
neljapäev, 26. mai 2011
Thor (2011)

Thor sai tegelikult ära vaadatud juba tükk aega tagasi, aga kurat teab miks sellest pajatamata jäi. Ega nüüd nii väga muljetada polegi - käisin vaatasin filmi Kosmose kinos, et säästa enda silmi 3D tüütust ja olematust efektist. Saal oli pime, rahvast oli vähe ning film oli väga mõnus. Oli nii märulit, huumorit, silmailu (aitäh, Natalie Portman!) ning anti taaskord aimu kui suureks Marveli filmiuniversum paisunud on. Vastus on - mõnusalt. Näitlejad, kellest mitmed olid üsnagi nimekad, olid tasemel ning tuli välja, et neeger, kelle üle internet pikalt kurtis oli üks filmi karismaatilisemaid tegelasi. 8/10
teisipäev, 29. märts 2011
Thirteen (2003)

Thirteen on päris hea draama kolmeteistkümne aastase noore tüdruku elust, kes valede valikute tõttu kannatama peab. Tracy on headele hinnetele õppiv poeet, kellest saab peale "paha tüdruku" imagot omava Evie'ga tutvumist lõdva püksikummiga vargast narkomaan. Näitlejatööd on head, eriti just Tracy ema kehastava Holly Hunteri ning Tracyt ennast kehastava Evan Rachel Woodi poolt, kellest on tänaseks kasvanud paras püss. Siiski, stsenaarium on pisut lohakas ning tahes-tahtmata tekib küsimus, et kui kuradi palju erinevaid narkootikume jõuavad 13-aastased neiud endale sisse tõmmata, enne kui mingeid konkreetseid tagajärgi näha saab. 8/10
esmaspäev, 28. märts 2011
Chain Reaction (1996)

Chain Reaction on põhimõtteliselt film, kus Keanu mängib teadlast, kes aitab leiutada mingit alternatiivenergiaallikat või muud säärast. Kuidagi juhtub aga salapärane õnnetus ning temast ja Rachel Weiszist saavad põgenikud, samal ajal kui Morgan Freeman neid aidata püüab. Tegelikult on aga asjad veelgi rohkem sassis kui nad näivad. Keanu näeb terve filmi jooksul välja nagu ta oleks pilves ning selline pikem Bill and Tedi aegadest järgi jäänud soeng ei aita just kaasa, et jätta temast mulje kui tõsiseltvõetavast teadlasest. Lisaks saab Rachel Weiszi saab näha jälle ühes stseenis, kus ta purjakil on, aga tuleb nentida, et Muumias tuli tal see paremini välja. 5/10
neljapäev, 24. märts 2011
The Sorcerer's Apprentice (2010)

The Sorcerer's Apprentice oli minu jaoks tõsine üllatus, sest ma ei uskunud, et tegemist oleks nii hea filmiga. Tõsi, kohati oli ikka väga palju juustuseid kohti, stsenaarium oli kohati liigagi etteaimatav ja huumor oli nii ja naa, kuid film tundus mõnus, eriti just näitlejate tõttu, kes näisid nagu nad oleksid enda asja nautinud ja lihtsalt asja hea tujuga teinud. Muidugi, esimestel minutitel oli Nicholas Cage veidike hirmuäratavalt imelik ja pedofiilianaljad olid kerged tulema, kuid edenedes muutus asi muhedaks. Alfred Molina oli nauditav nagu pea igas filmis kus ta osaline on ning Jay Baruchel ja Toby Kebell olid samuti naljakad, eriti just viimane. Lisapunkte saab ka Star Warsi viide! 7/10
teisipäev, 22. märts 2011
Burn After Reading (2008)

Burn After Reading võis olla kunagi minu esimene teadlik kokkupuude Coeni vendade loominguga (O, Brother Where Art Thou? oli enne nähtud teadmata kes filmi taga on) ning film oli mulle juba esimeste minutitega müüdud, tegemist oli toreda elamusega, mis näitas maailma, mis koosneb imelikest ja huvitavatest ja üdini humoorikatest tegelastest ning nende omavahelisest suhtelmisest. Iga viimne kui üks näitelja tegi supertööd ning Brad Pitt paistis oma debiilikust treenerina veel eriti silma. Kuld! 8/10
laupäev, 19. märts 2011
127 Hours (2010)

127 Hours oli tõsine ühemeheshow ning näitas miks James Franco oli parima meespeaosa nominatsiooni väärt. Tõsieluline lugu mehest, kes 127 tundi kaljulõhes lõksus istub, on tõsiselt pingeline ja kurvatooniline, kuid see ei tähenda, et sisse ei satuks ka paar helgemat hetke. Kohati kisub asi väga sürriks ning vahel visatakse ette ka vägagi kulunuid klišeesid, kuid film oli igatahes hea. 8/10
reede, 18. märts 2011
The King's Speech (2010)

The King's Speech oli tõesti hea film, kuid kas ta oli ka väärt Oscarit? Mm, ei. Tema võit tundus rohkem ohutu lahendusena kui võitu väärt filmiga, justkui oleks Oscari toonud just nimekas näitlejatekogum või kurva tooniga lugu, mitte iga detaili täiuslik koostöö. Siiski tuleb tunnistada, et näitlejatöö oli tõsiselt nauditav, eriti meeldis Geoffrey Rush. Eks kohati oli ka langusi pinges ning tuli ette ka igavaid hetki, aga lõppkokkuvõttes oli elamus täiesti olemas. Lihtsalt ta ei olnud täiuslik. 7/10
neljapäev, 17. märts 2011
The Social Network (2010)

Õhtu või kaks enne Oscarigaalat ära nähtud kõikide inimeste eelmise aasta lemmikfilm Sotsiaalvõrgustik oli tõesti väga hea teos. Kuigi algidee ei pruugi tunduda just kõige kaasahaaravam (tunnike-kaks jälgimist kuidas üks mees arvutiga mässab), siis teostus oli suurepärane ning näitas ka väga hästi nii Jesse Eisenbergi ning ka Justin Timberlakei näitlejavõimed, kes mõlemad olid siin filmis vägagi nauditavad. Selle Oscari oleks võinud King's Speeci eest ikka ära napsata küll, kahju. 9/10
reede, 4. märts 2011
Zombie Honeymoon (2004)

Zombie Honeymoon oli, nagu oodata oligi, totaalne pask. Kahjuks ei olnud ta aga nii halb, et ta oleks heaks muutunud, vaid lihtsalt igav jamps. Noor paarike tormab kohe peale abiellumist kirkikust välja autosse, mis viib neid ühte suurde sugulaste poolt omatud majja, kus nad teoreetiliselt peaksid mööda viitma kuu ning peale seda tegema...mida iganes. Mingil hetkel veedavad nad aega rannas, merest tuleb välja üksik zombi ning oksendab noormehele suhu. Noormehest saab zombie-laadne olevus ning järgnevad humoorikad hetked, mil tema pruut üritab asitõendeid peita, et nende suurepärane kooselu saaks jätkuda. Kõlab põnevalt? Ei, loomulikult mitte. 3/10
neljapäev, 3. märts 2011
3:10 to Yuma (2007)

3:10 to Yuma oli vägagi nauditav vestern, mille eesotsas seisid Christian Bale ning Russell Crowe; mõlemad neist said oma ülesandega suurepäraselt hakkama ning neid oli lausa lust vaadata. Muidugi, mida edasi film liikus, seda selgemaks sai ka tema lõpptulemus, kuid seekord ei olnud etteaimatavus niivõrd pahameelt tekitav, kui eelnevalt, sest lugu oli sellele vaatamata hea ning isegi hingeminev. Sellele viskaks pilgu peale teine kordki. 8/10
neljapäev, 17. veebruar 2011
Poseidon (2006)

Poseidon oli natuke nagu Titanic II eelkäija, sest põhimõtteliselt oli lugu sama, ainult et siin filmis kasutati päris näiteljaid. See aga ei muuda fakti, et tegemist oli sita filmiga. Ma tean, et tegemist on remake'iga, kuid kuna originaal on nägemata, siis võrdlusmoment puudub. Midagi see aga ei muuda, film on jätkuvalt jama, etteaimatav, kohati oli küll põnevust, aga see oli üürike, tegelased on idioodid, osad nende teod ei oma mingit motivatsiooni ja mille kuradi pärast Fergie seal oli? 4/10
Tellimine:
Postitused (Atom)






















