teisipäev, 18. mai 2010

Shaft in Africa (1973)

Shaft in Africa (1973) on kolmas ja ühtlasi ka viimane film Shafti triloogiast. Jään oma arvamuse juurde, et teine osa (Shaft's Big Score) oli siiski parim, aga kolmas osa on muidugi parem, kui esimene, see on ka juba selge. Shafti käibefraasiks oli seekord IS THAT RIGHT?! Filmis toimus parajalt sündmusi, võimalik täitsa, et mina oleks režiipuldis selle 10 minuti võrra lõpust lühemaks kärpinud, a muidu oli tip-top-korralik kõik. Seekord näidati Shafti veel ka uuest valgusest, temas kisti esile loomaarmastaja iseloom, täpsemalt koertesse-kiinduja-tüüp. Hah. Mis veel, Shaft sai selgeks kaikaga peksmise oskused ja oli omamoodi bondilik salaagent oma ilmselt-vist-tol-ajal-üli-pro spioonivarustusega:D. Filmist meenub ka üks dialoog kohe siia lõppu pressida, nimelt, kui Shaft orjalaeval ühe nümfo juures viibis ja too talle seletas, et Shaft võiks naisele oma 'oscarit' näidata, siis nümfo sai täiega korvi, kuna Shaft lausus: "Baby, I got a lot on my mind, I won't fuck you !" A lõpp hea ja kõik hea, siis lõpuks sai Shaftist esimene mees, kes mehe moodi (naise enda sõnutsi) tollele nümfole (olgugi, et imdbs on ta prostituudina kirjas xD) oma sängioskusi esitles. Müts maha!:D


Sisust lühidalt siis, eradetektiiv John Shaft (Richard Roundtree) on seekord kistud Aafrika illegaalide Prantsusmaale smugeldamisega seotud sündmusteahelasse, kus aafriklastest tehakse moodsepäevaorjad ehk odav tööjõud. Ja mis peamine, nagu ütleb filmi tagline: The Brother Man in the Motherland! 7/10

Shaftilt pätsati just ilukilbid ära, is that right?!

Shaftil oli kõdi? iz dat ridht?

Näe pisuke armuhütt seal! Da place where some crazy ass fun craving Shaft presented his lovemaking craft :D


1 - No, not the lights!
2 - Oh its better already :D
3 - Much, much better!

"Kui sa mulle Shafti ööseks ei transpordi, siis ütlen edasi, et sa raisk vägistasid mu..
niiisiiis bring Shaft into my SACK!"

Leia pildilt üks-ühele kõige reaalsema päevitusega tüüp ülesse!hähä xD

Ära jumala eest pidureid vajuta! Taksomeeter tiksub ju, litsu gaasi raisk!

"Now I know why they call it the mother country" haha:D

"Where you goin?! COME BACK!! You totally forgot to fuck me!" haha.XD

pühapäev, 16. mai 2010

Away We Go (2009)


Mulle Away We Go meeldis, tegemist oli sellise südamliku ning toreda indie draamaga, kuhu visati päris mõnusalt ka toredaid kilde ning lõpupoole suutis silma peaaegu et niiskeks ajada. Võib olla läks pool teema tõsidusest minust mööda, kuna filmi keskmes oleva paarikese põhiprobleemiks oli tuleva isaduse/emadusega toimetulek ning uue kodu leidminem aga sellegi poolest sain ennast kohati ka tegelastega samastada. Oli kohti, kus nii huumor kui ka draamaelement tundus veidikene ülepingutatud, kuid tegelaste šarm ja pisikene ontlikkus kaalusid harvad mügarikud tasasel pinnal üle. Samuti oli mulle mokkamööda ka filmi soundtrack.


Film algas vist parima algussteeniga, mida minu silmad senini näinud on. Johk Krasinski tegelane Burt möllab oma naise Veronaga voodis, keda kehastab Maya Rudolph. Krasinski hakkab vaikselt Maya jalgevahele liikuma, et seal siis oma teemat ajada. Natuke müravad ning siis tuleb Krasinski tagasi pinnale ja ütleb, et naine maisteb teistmoodi kui varem ja hakkab rääkima mida ta vaginaalsete maitseerinevuste kohta õppinud on. Kui ta veel jõuab vihjata, et naine seetõttu rase võib olla, saab ta laksu kirja. Fucking classic.


Kuus kuud hiljem, peale seda kui Burti vanemad teatavd, et nad kolivad enne lapse sündi Euroopasse ning müüvad oma maja samuti maha. Et aga paarikese enda maja on totaalne peldik, kus miski ei tööta ning aken on papist tehtud. See ärgitab neid aga uut elukohta otsima, reisides mööda maad ringi, et leida kodu mis oleks lähedal nii potentsiaalsetele sõpradele kui ka erinevatele perekonnaliikmetele. Nende teele jäävad nii hoolimatud vanemad, maalähedased hipid kui ka vanad koolisõbrad; tee peal jõuab aga paarike kogeda nii mõndagi, avastades nii iseennast kui ka teineteist.


Ma olen üpriski suur "Kontori" fänn, seega oli filmi vaatamise üks peamisi põhjusi John Krasinski. Ei saa öelda, et Burtis ei olnud tibagi Jimi tegelaskuju, kuid öelda, et tegu oli sama tegelasega on minu meelest üsnagi ülekohtune. Kui Jimi näol on tegemist üldjoontes muheda naljamehega, siis on Burt aga muhe naljamees...aga seda öeldes, tuleb nentida, et Burt oli palju täiskasvanum ning samas ka palju lapsikum, mida illustreerivad tema vaimukad püüded oma naise/lapse südamerütmi kõrgemaks ajada. Samuti olid vaimukad tema ja Verona vahelised võltsid tülid. Igatahes tundus Burt loomuliku ja väheke südamliku kui seda oli Jim. Kuid see ei tähenda, et Jim oleks kehv tegelane, tema oli rohkem klassikaline romantikamees. Eks siin filmis oli ka romantikat, aga see oli juba kuidagi grotesksem. Ega's iga päev ei kuule meest naisele ütlemas, et "ma armastan sind ka siis kui sa lähed nii paksuks, et ma ei leia su vagiinat ülesse." Smooth moves. 8 geniaalset komplimenti 10'st.

Oh my god, Burti vanemad on Kevini ema ja 101 dalmaatsia kutsikat omav tüüp!!

Mother of the Year, ehk Lily räägib et ta tütar on lesbi ja kuidas ta rinnad ripuvad varsti maani ning on sama karvased kui mehhiklase munandid.

"Spiderman, Spiderman,
Does whatever a spider can
Spins a web, any size,
Catches thieves just like flies
Look Out!
Here comes the Spiderman. "


"Oh lets make out, it doesn't matter that we are, like cousins and stuff and that your girlfriend is standing next to us. It's like, whatever."

Okei, räägime mingit jutt, bla bla bla...oot, "The CIA trained Bin Laden???"

"Do the preggo shuffle" ehk rasedatele tehakse vingemaid muusikavideosid kui tavalistele inimestele.

laupäev, 15. mai 2010

Shaft's Big Score (1972)

Shaft's Big Score on lihtsalt briljantne. Pole üle tüki aja jälle midagi nii mõnusat näinudki. Tõesti, kui esimene osa oli mulle väga vastuoksa, siis seekordne teos oli lihtsalt hämmastav. Kõik oli paigas, dialoogid enam-vähem perfektsed, või no peaaegu, a mõnusad kaameranurgad, seksi ja vägivalda ning väga super muusika, kuigi see viimane on alati ka olnud blaxploitaitioni tugevaim külg, ei maksa siiski unustada, et elu ongi muusika. A ja tasub ka mainida, et Shaftil on nüüd juba ka paremad womanizing skillsid. (not so shitty after all). LOL. Kõvad b-kategoorilised võitlusstseenid olid ka teemas. :D
Ja üks hea dialoog meenub kohe Shafti ja Bumpy parema käe Willy vahel:
Shaft: "YOU BETTER SEE A PLASTIC SURGEON 'BOUT YO CONDITION! "
Willy: "WHAT CONDITION?"Shaft: "YO MOUTH IS TOO CLOSE TO YO ASSHOLE!" XDxD pwnd :D

Loost nii palju, et seekord on mustanahaline eradetektiiv John Shaft (Richard Roundtree) sündmustekeerises, mis viib ta kahe rivaalitseva kurikaela Bumpy Jonas (Moses Gunn) ja Gus Mascola (Joseph Mascolo) vahelise võimuvõitluse keskmesse. Kuidas tal sellest õnnestub välja rabeleda, eks vaadake ise järele. Mis veel positiivne oli, et kurikaelte karakterid on nüüdseks juba välja töötatud asi sujus palju paremini. Mmm jeaa. . need JUBE RABEDAD KIHUTAMISSTSEENID hobujõuliste ameerika ratsudega, RAISK qi hea. Ja kurat kuidas ma armastan neid 70ndate värve. x) Ool in ool SUPRIIM SHIIIT, juunõu, sõu 8/10.

Asby: "I've been tryin to reach my sister,"
tryin to warn her.. have you heard from her?"
Shaft: "yeah I think I can put my hand on her":D:D

You just got iSpotted by SHAFT! :D

Pettumus BROTHA näol (ja see lause pole mitte kahemõtteline). :D

Don't tap SHAFT on his shoulder, coz he might flip! n whoop yo ass, U honkey punk of a cop!

YOU TALKIN' TO ME?! !? crazy plastic piece of a phone! xD

üks SAMM edasi! Shaft has just reached for the eye contact! :D

Viska pikali raisk! I got cha!

nice Coat man, DAMN RIGHT. you can take my fist for it:D

oi, näe seal all kohmitsevad jälle need tibutaksod!

üks ülevoolavalt emotsionaalne nigeerlane:D

Öelge mulle, kuidas sai Baari-Paavo sinna helikopterisse järsku.wtf xD.

Get ready 2 get SQUARED, you fuck!. no offence to Ruut! xD

Now U.C , Now U don't! xD

reede, 14. mai 2010

The Rocky Horror Picture Show (1975)


Ma ausalt ei teadnud mis mind ees ootab, kui ma Rocky Horror Picture Show tööle panin ning silmad ekraani hakkasid jälgima. Või noh, seda ma teadsin et näen kuidas noor Tim Curry naistepesus ja kahvatu jumega ringi hüppab, aga see oli ka kõik. Kuigi see võis natuke aimu anda, et eesootav film on totaalselt segane ja pöörane, aga ikkagi tuli lõpptulemus üllatusena. Enamuse ajast ei saanud ma loost aru ning pärast pidin internetist otsima, et mis kurat selle filmi põhiline mõte oli. Pärast tuli välja, et kogu värk oli paroodia, mis pilas B-kategooria horrorit ja sci'fi filme. Nojah, Frankensteini koletise ja tulnukate ja muu värki motiive leidus tõesti, aga veel ägedamad olid igasugused pisikesed viited igasugustele filmidele ja muudele sümbolitele.

Algus oli üsnagi rahulik, üks paarike abiellub ning teine paarike, Brad ja Janet, kihlub peale pulmi. Kui kirikus laulud lauldud on, läheb too täiesti normaalne paarike mingisugusele road tripile, jäävad aga katkise kummiga tee äärde ning peavad lähedalasuvasse lossi abi järgi minema. Ukse avab Igori noorem vend ning sealt alates läheb kogu lugu kirjuks ära. Teenrid tantsivad ja laulavad, siis tuleb Tim Curry ning laulab kuidas ta on lihtsalt üks magus transvestiit transseksuaalsest Transilvaaniast. Olgu ära öeldud, et Tim Curry ning see laul on parim asi siin filmis. Lugu ise on nii kuradi kütkestav ja Curry tämber ja esitus nii muhe, et ma olen seda viimasel ajal korduvalt kuulanud. Kahju on tõdeda, et Tim Curry filmidebüüt on ainuke hea roll, mida ma tema poolt näinud olen; tavaliselt olen ikka sattunud suhteliselt saastade filmide otsa, kus ta mingit stereotüüpset tolgust ja pätti mängib. Kurb hakkab. Kuid muusika on filmist enamjaolt tõesti hea, üks lemmikutest on ka algustiitrite jooksul kõlav Science Fiction, Double Feature, mida saadavad Patricia Quinni tulipunased huuled.

Peale seda, kui Tim Curry oma seksuaalse omaduse paljastanud on, liigutakse tema laboratooriumisse, kus annab ta elu oma uuele boy toyle, blondipäisele musklihunnikule, kelle nimeks saab Rocky Horror. Sealt edasi läheb aga asi väga kirjuks, vahepeal tungib majja üks mootorrattur, ratastoolis torisev professor ning Tim Curry jõuab mõlemad peategelased ära vägistada. Mida lõpu poole fil liikus, seda rohkem juhtus ette kohti, mis kippusid väheke venima ning film minu silmis seetõttu kannatas, kuid äge kaameratöö, mõnus muusika ning Tim Curry fenomenaalne esitlus olid iga omaette klass. Kahju, et lõppude lõpuks tundus kogu film olevat nagu üks suur mindfuck ja suurehuulelise alligaatori moment ühtekokku. 7 pedenalja 10'st.

Brad teeb Janetile abieluettepaneku. Kahju, et enne seda sodib ta kirikuukse täis ning nüüd laseb vanuritel see puhtaks pesta. Kuradi noored oma graffitiga, raisk!

Ou, Brad, kas see on taskulamp su püksis või on sul lihtsalt heameel Tim Curryt naistepesus näha? Pervert.

Colgate'i reklaam, nagu nüüd enne filme kombeks on.

"Ma olen küll ratastoolis, aga mees, tseki mu säärejooksu!"

Minu arust üks kõige suurem WTF moment üldse, mille kuradi pärast on sellel tsikil peas Miki Hiire kõrvad?!?!


Wou, mis toimub? Tim Curry sebis Janeti ära? Mis ta on nüüd heteroks hakanud vä?Aa, ei. Never mind, ta tasakaalustab asja Bradiga ära. Norm.