Rise of the Planet of the Apes (2011)

 Rise of the Planet of the Apes oli päris normaalne film ühekordseks õhtuseks arvutist vaatamiseks. Tegemist on põhimõtteliselt eellooga kunagisele Ahvide Planeedi filmile, teate küll, see kus Marky Mark mängis. Õnneks on aga see film siin tunduvalt põnevam kui too eelnimetatu. Lugu lihtne, ent piisavalt paeluv - James Franco tegelane töötab laboris alzheimeri ja muude ajutõvede ravimi kallal (tagamõtteks ravida enda mäluvaest isa), mida katsetatakse ahvide peal, kelle aju ravimi tõttu areneb kohutava kiirusega. Põgenenud märatseva ahvi tõttu pannakse aga kogu turg kinni ning väikese emata ahvipoja (kelle nimeks saab Caesar) avastanud doktor viib viimase endale koju hoiule. Aja jooksul avastab ta, et tolle ahvi intelligents on kõrgel tasemel ning muudkui tõuseb. Muidugi jääb aga ahv ühel hetkel ühiskonnale jalgu ning peale seda kui ta vihahoos naabrimehe sõrme küljest naksab, visatakse ta ahvide vanglasse, või noh, varjupaika, kus töötab ka Draco Malfoy (seitse aastat võlurite koolis ning ikkagi koristad pärast ahvisitta, tough luck). Kuna aga tark ahv on tark, siis otsustab Caesar, et aeg on uttu tõmmata ning hakkab planeerima põgenemisplaani. Järgneb hunnik põnevust, tobedust, ahvimärulit ning muidugi ka imal lõpp. Ahjaa, mingi hetk hakkab ringi liikuma mingi viirus, mis inimesi tapma hakkab (sellele vihjatakse), ent mis ahvid puutumatuna hoiavad. Suhteliselt etteaimatav film, kuid suudab päris hästi meelt lahutada.7/10

Midnight in Paris (2011)

Midnight in Paris (2011) on lummavalt kaasahaarav fantaasiasugemeis Woody Alleni romantiline komöödia. See on siis see viimane romantiline komöödia pärast eelviimasele eelnevat eelviimast romantilist komöödiat Vicky Cristina Barcelona (2008), mida ma isegi näind puhtalt Scarlett Johanssoni ja selle kurja Javier Bardemi pärast, sest no No Country For Old Men (2007) jättis ikka päris kustumatu jälje ju. A no ja eeleelviimane sama zanri film Woodylt oli Curb Your Enthusiasmi fännidele tuttava Larry Davidiga see Whatever Works (2009), seda olen samuti näind. (Mõlemad W.A. filmid, mida näind, grupeeruvad kuskil sinna 7/10 alla). Vaatluse all olev film on aga täis 20ndate ajastu Pariisi hõngu ja suitsust atmosfääri. Selles on mõnusaid ütlusi nagu "My god, you take an art groupie to a whole new level." või "If it's bad, I'll hate it because of bad writing, if it's good I'll hate it because I'm envious and then I hate it even more. " Ja üks totramaid, a samas k loogilisemaid vabandusi: "Cheap is cheap!". Filmist ei jäänd välja k oma giidirolliga Nicolas Sarkozy laujannast abikaasa Carla Bruni. Naljakas muidugi, et ainsad, kes mõistavad Gili probleemi on sürrealistid. Lõigu lõpetuseks ka üks kena stinger Hemingwaylt: Picasso only thinks that women are to sleep with, or to paint.

Lugu sellest, kuidas kihlatud paar Gil (Owen Wilson), kes on elukutselt kirjanik, ja Inez (Rachel McAdams) saabuvad Pariisi ning justkui juhuse tõttu kohtuvad Inezi kunagise crushi Pauli (Michael Sheen) ja tema naise Caroliga (Nina Arianda). Paul, kui ninatarkne douchebag üritab omale loomupäraselt olukorda ära kasutada ja Inezi üle lüüa, mis tal k tundub, et õnnestub. Gil aga kaob õhtuti Pariisi õhtusumedusse ja ühes sellega müstilistesse seiklustesse paljude 20ndate ajastu loometegelastega. Mis aga täpsemalt aset leiab, seda tasub aga ise vaadata. Filmi ehivad soojad värvid ja mõnus muusika. M.I.P. sisaldab palju huvitavaid dialooge ja lapsena-mänguasjapoes-olemise-efekti. RINOCEUS?! Adrien Brody Rinoosoorosse stseeni peab k lihtsalt nägema. Hinnet kahandasid aga paljud pisidetailid ja mõned statistid, kes üritasid teha näo nagu nad ei oleks kaamerat märganud ja justkui ootaks, et nüüd tuleb actioni järgne CUT!-hüüe. A kuna Woody filmides on üldjuhul kõik stseenid väga mõnusalt realistlikud ja tema muusad k kenad, nagu seekord Inezi kehastav Rachel McAdams ja salapärane-vaata-filmi-et-teada-saada-kes (Marion Cotillard), siis väga palju hinne ei kannatagi ja tuleb ära Woody filmidele kohaselt 1tubli 7/10.

Gilil paistab olevat nii mõndagi huvitavat Picasso maali kohta lisada, mispeale Inez arvab, et ta on laksu all. hõõ-hõõ!

Lubage mul tutvustada oma joomakaaslast.. kumba sa rohkem tahaksid, nainööäääõõõõää?!?

Vaadakä, ma mängin nii hääste viiulit, et ajan isegi ennast nutma. ;D

Lubage ma selgitan, mida Picasso ei taha ise mõista. Sel maalil on naine justkui liiga vulgaarne, ei sobi kohe oma armukest kujutada sellisena.

Ou, tseki seda tooli! pole vaja vist öeldagi, et CHEAP IS CHEAP!

Paul, raisc, jäta see uhcustamine juba!

Horrible Bosses (2011)

Horrible Bosses (2011) on mõnus must komöödia, sellest kuidas on võimalik, et kellelgi teisel võib olla palju hullem ülemus kui Sul. Naljad olid vahepeal üsnagi ootamatud (hea, et ma trailerit polnud enne suvatsenud kiigata), mis tegi vaatamiselamuse paremaks. Sai naerda, irnuda ja itsitada piisavalt, kuna dialoogid omasid ning situatsioonikoomikat jätkus küll ja veel (a jah, ega's küll küllale liiga ei tee, as they say). Värskendav oli näha Colin Farrellit ignorantse douchebagi rollis, ses osas võiks tuua paralleele Tom Cruisei kehastusega filmist Tropic Thunder (2008), aint et Tomi roll ei näind ette hermafrodiitsete Aasia päritolu hooradega ringiaelemist. YACK!

Lugu kolme sõbra, Nicki (Jason Bateman), Kurti (Jason Sudeikis) ja Dale'i (Charlie Day), ühistest püüdlustest oma bossidest, Dave Harken (Kevin Spacey), Bobby Pellitt (Colin Farrell), Julia Harris (Jennifer Aniston), vabaneda. Filmis teeb väikse rolli k Jamie Foxx, kes peaks kõigi eelduste kohaselt Tarantino uues filmis Django Unchained (2012) nimikarakterit kehastama :O Soundtrack oli k hea, tegevust jätkus, ainult, et Dale'i tüütu karakter kiskus veits hinnet alla, seega 7/10.

Your Highness (2011)

Your Highness (2011) on mõnus stonerite seikluskomöödia Pineapple Expressi loojalt, mis parodiseerib tõsiselt tehtud fantaasiafilme.

Sisust nii palju, et vennad Thadeous (Danny McBride) ja Fabious (James Franco) lähevad üheskoos rännakule, et päästa viimase armastatu Belladonna (Zooey Deschanel) kurja võluri Leezari (Justin Theroux) käest. Ilusad eriefektid, pöörased naljad, a ja Natalie oli k kenake, võib vist öelda, et 7/10.


stoned as F
omg! täh pic above is so stoned.

Tucker & Dale vs Evil (2010)

Tucker & Dale vs Evil (2010) on traditsioonilise summer-campin-trip-slasher-flicki pea peale pööratud kuid vägagi õnnestunud versioon, mille stsenaariumi autoriks ja lavastajaks on Hollywoodis veel suhtselt tundmatu Eli Graig. Mõnusalt absurdse ülesehitusega naerupahvakuid esilekutsuv meistriteos, mida sünnib vaadata nii üksi kui k sõprade või pere seltsis.


Lugu sellest, kuidas noored sõidavad telkima ja leiavad eest kahtlase välimusega maakad, Tucker (Alan Tudyk) ja Dale (Tyler Labine), kes pealtnäha õelad, a tegelt kõigest oma äsja ostetud suveonni suunduvad suure südamega puhkajad tüübid. Edasi järgneb sündmusteahel, kust ei puudu ei huumor ega vägivald. Juhuse läbi hakkavad noorukid surema naljakal kombel ja Tucker ning Dale kahtlustavad, et tegu on hullumeelsete emolastega. Segane lugu selgelt nähtuna, mida julgen soovitada kõigile tavapärasest slasherist tüdinuile, seega 7/10.

Hellraiser (1987)

Hellraiser (1987) on vaieldamatult üks õudusfilmi klassikasse kuuluvaist pärlitest. Midagi sellist mida väiksed lapsed kardavad rohkem kui oma kapis leiduvaid kummitusi või voodi all paiknevaid koletisi, kes öösiti mudilaste varbaid kõditavad. Filmi loojaks teadatuntud horrorimeister Clive Barker, kellest sai selle filmiga Stephen Kingi lemmik. Praeguseks on teada aga fakt, et Clive on nöörkeraamikas tegev ja ilmselt seetõttu ka Franki imidz paistis suht YMCA karakterina silma. LOlz

Film on siis mehest Larry (Andrew Robinson) ja naisest Julia (Clare Higgins), kes kolivad uude majja, mis on suht räbalas seisus, a ikka parem kui Brooklynis nagu pereisa väidab. Naine leiab sealt aga mehe poolvenna Franki (Sean Chapman) pildid erinevate lõbutüdrukutega huvitavates poosidest, mille järel selgub kohati kahtlastest flashbackidest, et Frank oli naise endine armuke. Frank ostis aga endale puslekarbi, mis muutis maja katusetoa põrguks ja ta kisti tükkideks, kuid Frankil õnnestub põgeneda põrgust ja naist veenda, et nende armastus on siiani veel üles köetud. Naine hakkab talle ohvriks tooma erinevaid inimesi, kellest toitudes Frank hakkab võtma inimkuju. Puslekarbi ebaoskuslikul käsitlemisel ilmuvad põrgust extracoolid sadomaso Cenobiteid, kellest kõige tuntum on Pinhead (Doug Bradley) ja keda on võimalik näha tervelt kaheksas Hellraiseri osas (TÄPSELT NII, 7 järge on sellele tehtud). A, et kõike mitte ise ära jutustada, siis vaadake ja laske seda filmil endal teha...
Kõige halvemad näitlemisoskused on pere sõsaral Kirstyl (Ashley Laurence), a dialoogid on kohutavalt juustused ja eriefektid pole k suurem asi, keskpärane grimm ja liiga vähe cenobite, muidu oleks vb isegi et hinne kõrgem, siit k siis 7/10

Puslefeiss. Franky Frank

Noooo, not you, titless woman!!!

Kiimased kolimisteenuse poisid. Kes vihjasid isa Larryle, et ta tütar on vägagi ema nägu, mispeale Larry vastas, et ta ema on surnud. AAAWKWAAAARD!!!

Suitsetamine võib olla vägagi erutav, mõtles Kirsty ja näsis oma alahuult. x)

Bitch, iWanna make lõõv! - Naaw, baby, ya can't cuddle wiff ma pussy yet, iMa lick ya finghaz first..then smuufly make me gushy wet.

Väiksed spermatosoidikesed kogunevad puslekarbi ümber. sumthins wroong. very wroong.lloll

Butterball Cenobite, lickin' his lips n shit.

NOOOO, NOT THE LIIIGHTT!!!!!!!

Evelyn.

The Sorcerer's Apprentice (2010)

The Sorcerer's Apprentice oli minu jaoks tõsine üllatus, sest ma ei uskunud, et tegemist oleks nii hea filmiga. Tõsi, kohati oli ikka väga palju juustuseid kohti, stsenaarium oli kohati liigagi etteaimatav ja huumor oli nii ja naa, kuid film tundus mõnus, eriti just näitlejate tõttu, kes näisid nagu nad oleksid enda asja nautinud ja lihtsalt asja hea tujuga teinud. Muidugi, esimestel minutitel oli Nicholas Cage veidike hirmuäratavalt imelik ja pedofiilianaljad olid kerged tulema, kuid edenedes muutus asi muhedaks. Alfred Molina oli nauditav nagu pea igas filmis kus ta osaline on ning Jay Baruchel ja Toby Kebell olid samuti naljakad, eriti just viimane. Lisapunkte saab ka Star Warsi viide! 7/10

Drive Angry 3D (2011)

Kuna juba tükimat aega vedelesid netis mul ühed limpsikino filmivoucherdi, siis otsustasin, et aeg on küps, et need ära kasutada. Mõeldud, tehtud, kassast piletid küsitud ning Drive Angry 3D vaatamine ees ootamas ning noh, ei saa just öelda, et kahetsema peaks. Kindlasti ei olnud tegu täiusliku filmiga ning oli selliseid igavaid hetki ka, aa kui action oli, siis oli seda täie raha eest. Lugu oli tobe, tegelased olid ägedad (Cage'i tegelaskuju oli so-so, sest ei suudetud selgeks teha kas ta on bad-ass pohhuist või hella südamega piinatud hing), eepilisi momente jagus, 3D viskas vahepeal igast prügi näkku...siiski vahepeal oli küll selline tunne, et kurat, tehke midagi. Aga siiski, ainuüksi William Fichtneri pärast tasuks seda vaadata, niivõrd humoorikalt kehastatud Saatana käepikendust pole minu silmad ammu näinud. 7/10

Batman: Gotham Knight (2008)

Batman: Gotham Knight oli midagi sellist, mis sündis peale Animatrixi edu - jaapani ja ameerika helged pead tegid ajurünnaku ja mõtlesid, et "ohhoo, teeme jälle nii, et jaapanlased teevad ameeriklastele ühe multikakogumiku!" Ja no, miks ka mitte, sest BGK oli suhteliselt okei teos, lihtsalt veidike tahumata külgedega. Nahkhiirele annab hääle vanast Batmani multikast tuttav Kevin Conroy, animatsiooni tase on suhteliselt ühtlane, lood on vahelduva tasemega ning vahel võib isegi igavavõitu hakata, kuid üldjoontes võib siiski nagu rahule jääda. 7/10

Freddy vs. Jason (2003)

Kaheksakümnendate kaks kõige suuremat slasherifrantsiisi saavad kokku ning hakkavad inimesi tapma - just niimoodi saakski tegelikult kirjeldada filmi Freddy vs. Jason. Või noh, peaaegu, sest lõpus lähevad kaks kurikaela tülli ning hakkavad hoopis omavahel kaklema. See on vana hea juustune fun, ta omab kõiki tuttavaid elemente ning isegi kui ta on reaalselt kehv film, siis meelt lahutab ta mõnusalt ja nalja saab. 7/10

Citizen Kane (1941)

Neid inimesi, kelle arust on Citizen Kane üks kõige paremaid filme, mis eal tehtud, palju ning ma saan neist aru, kuid see ei tähenda, et ma nendega nõustun. Muidugi, omal ajal kasutati uudset lähenemist loo kronoloogilisele järjestusele, kasutati efekte, mis olid suurepärased, kuid minu jaoks jäi miski puudu; tundus nagu ei oleks ta ajale väga hästi vastu pidanud. Ma ei räägi ainult tehnilisest poolest, oli teisigi aspekte, kuid seda ma tunnistan, et tegemist oli ühe parima (fiktsionaalse) biograafilise looga, mida ma eales olen näinud, lihtsalt oli hetki, mis viskasid filmi üleüldisele hindele kaikaid kodaratesse. 7/10

The Skeleton Key (2005)

The Skeleton Key (2005) oli täitsa mõnus vaatamiselamus. Teadmata midagi eelnevalt filmist kui sellisest, otsustasin ta ära vaadata ja ilma treilerit nägemata (mis rikub lihtsalt kogu teema ära) tundus pilt palju terviklikum kui obsessiivkompulsiivsete häiretega hasartmõistatatustelahendaja pusle (yeah, I said it). Tavatutes mõõtmetes mööda New Orleansi soomülkaid kulgev kummituslugu. Filmi idee oli nagu täitsa hea, aga teostus mõneti kehvavõitu, kuid siiski kõik suutis jätta sellise mõtlemapaneva ja sügava mulje. A see eest heliriba oli puhtam kui Peeter Sauli abikaasa maopuhastus jäädvustatuna plaadile. :D Kõik see orkestraalne osa (score) oli vürtsiks lisatud eraldiseisvate lugudega (tracks) nii hästi komponeeritud, et oli tõesti meeldiv kuulata ja kõik läks kokku ideaalselt. (Maggi Idea-aalselt)xD

Lugu ise oli sellest, kuidas üks noor voodihaigetest vanurite (mitte segi ajada praeguse perekonnaõpetuse õpikutes defineeritud seose vanuritega) põetaja Caroline (Kate Hudson), otsustab pärast mitmete patsientide suremist minna eramajja halvatud mehe, Ben (John Hurt)'i hooldajaks. Caroline saab enda kätte maja skeleton key, ehk võtme, mis avab kõiki lukke/tube, see võti aga tekitab juba esimesel päeval tas segadust ning ta mõistab, et majaga on seotud mingi süngem saladus. Mis see saladus oleks, jääb kõigil endal välja uurida ja juurida. Lugu oli intrigeeriv, muusika paljulubav, kaamerat oli kasutatud efektiivselt, kahjuks olid mõned kohad aga veidravõitu ning osa neist ehmatuskohtadest oli liiga ettearvatavalt planeeritud, et hinnang jääb siis 7/10.

E nagu ENEMY, ehk et iga autojuhi vaenlane, tühi paak.Hah.a

Live Fast, Die Young! Omamoodi irooniline, et vanurite hooldamine ei ole just kõige väledamat sorti hobi. xD

Ja mis veelgi iroonilisem?! See võti, mis peaks kõik lukud avama, ei tee lahti seda taba, mis Kate'il kaelas on, ehk et CRY ME A HUDSON RIVER!xD (.. so täh I could land a paperplane on it, n I don' mean a money carryin' air transports).

Diggin' In The Crates (D.I.T.C) aka Melo-Kate. Oi, sa väike nõelajas nõelake, mine ikka vakku.LOL


Uu, Green Goblin D::D

Ma võinuks peaaegu veenduda, et ma nägin just SLUGi (Atmosphere'ist) tegemas Luke (Peter Sarsgaard)'i rolli LUUKEREVÕTMES, .:D (MOMMA ALWAYS TOLD ME A LADY WHO LETS A MAN INSIDE OF HER ROOM, IS NO LADY)

John Hurt got HURT. even paralyzed :/

Dem rich niggus, havin' poor white kids.

Devil (2010)

Ma usun, et ma ei olnud ainus inimene, kes sai M. Night Shyamalani loo põhjal vändatud horror-thrillerit Devil nähes positiivse üllatuse osaliseks. On ju mehe viimase aja looming olnud üsnagi kehvavõitu, kui mitte öelda et lauspask. Seekord oli tegemist aga üpriski põneva looga - viis inimest jäävad lifti kinni ning juhtuma hakkava müstilised asjad. On raske filmi kirjeldada ilma paljastamata põnevaid twiste või muud säärast, aga olgu öeldud, et mõni neist oli üpriski etteaimiatav, mõni stooriliintundus aga peale pikemat mõtlemist lausa mõttetuna. Siiski, olgu otseselt või kaudselt, kuid üle pika aja oli tegemist taaskord M. Nighti filmiga, kus oli parajalt müsteeriumi ning mis ei imenud sitta. 7/10

V for Vendetta (2006)

V for Vendetta oli üpriski lahe, kuid samas ei oska ma filmi kohta midagi kommenteerida. Hugo Weavingu näitlejatöö oli äge, tänu millele sai Vst kohe mitu kraadi kõvem tegelane kui ta koomiksis tundus. Visuaalne pool oli äge, lugu oli okei, Portmani kiilakas pea niisamuti ja...sellega kõik ka piirneb. Film oli tegelikult päris hea, kuid samas mitte midagi sellist millest pikalt räägiks või mis kohe erinevaid emotsioone tekitab. Seda oli lihtsalt huvitav vaadata ja mõnikord sellest piisab. 7/10

A Fistful of Dollars (1964)

A Fistful of Dollars (1964) oli üpriski lihtsakoeline, a samas vürtsikas Sergio Leone lavastatud Eastwoodi bad-to-the-bone vestern, milles rivaalitsevad 2 perekonda Baxterid ja Rojod, viimased ilmselt verejanulisemad kui suukorvidega sääsed. Muusika oli nagu vesternile kohane ikka käredad piitsaplaksakad ja kõrvunüristavad vilepillid, komposeerituna ühe-ja-ainsa Ennio Morricone noodivihiku järgi. Tolleaegne lip-sync oli üsna kohutav, a ilma selleta oleks see vestern midagi nagu hammas ilma klambrita, saab hakkama, aga pole just k kõige rohkem toeks ju :D. Tegevustik paistis mõnusalt värviküllane, mida sa ikka Mehhiko kummituslinnadelt veel ootaks, eks. A häirisid pilkases pimedas tehtud stseenid, üsna raske oli midagi või kedagi kellestki või millestki eristada nii. Dialoogid olid üsna toored nagu k sealsed menüüd, a vahel võib ju niisama k tomatit süüa koos väikse saianukiga :D. A Clint, vana rahu ise, omas terve filmi ära nagu kord ja kohus.


Süžeest nõndapalju, et rändav muularatsanik Joe (Clint Eastwood) satub Mehhiko väikekülla, kust teda tahetakse ära ajada, aga ta tapab kohalikud relvasangarid, kes kuuluvad John Baxteri (Wolfgang Lukschy) punti, mistõttu ta palgatakse Baxteritega rivaalitsevasse Ramón Rojo (Gian Maria Volonté) juhitavasse jõuku, pendeldades mõlema bande poolel, tembutab relvakangelane Joe väikeses külakeses kuni tema teod on tehtud. Edasi võib näha suvist sombreerodega bendeehode ja kauboikübaratega bandiitide mahanottimist ning niisama huumorit, mida pakuvad kohalikud värvikad karakterid :D. Mulle pööraselt meeldivad sellised vanakoolikad, mõnusa värvinguga madalaeelarvelised, mõnikord k kallimalt, a taotluslikult tehtud filmid, sellest k 7/10.

Kick the baby?! NO!.. no, just shoot it!

Ramón Rojo ja teised pleikaritest riietevargad. :D

Staring Contest.

Clint's disgusted by yo FACE! xD

Õige mõte! :DXD

Don't even axe me... That's what he said.

Kes siis sureks suu ammuli, kui mitte... xD

You like a chicken! Chip chirp chip chirp chiip chiirp :D:D:D