A Fistful of Dollars (1964) oli üpriski lihtsakoeline, a samas vürtsikas Sergio Leone lavastatud Eastwoodi bad-to-the-bone vestern, milles rivaalitsevad 2 perekonda Baxterid ja Rojod, viimased ilmselt verejanulisemad kui suukorvidega sääsed. Muusika oli nagu vesternile kohane ikka käredad piitsaplaksakad ja kõrvunüristavad vilepillid, komposeerituna ühe-ja-ainsa Ennio Morricone noodivihiku järgi. Tolleaegne lip-sync oli üsna kohutav, a ilma selleta oleks see vestern midagi nagu hammas ilma klambrita, saab hakkama, aga pole just k kõige rohkem toeks ju :D. Tegevustik paistis mõnusalt värviküllane, mida sa ikka Mehhiko kummituslinnadelt veel ootaks, eks. A häirisid pilkases pimedas tehtud stseenid, üsna raske oli midagi või kedagi kellestki või millestki eristada nii. Dialoogid olid üsna toored nagu k sealsed menüüd, a vahel võib ju niisama k tomatit süüa koos väikse saianukiga :D. A Clint, vana rahu ise, omas terve filmi ära nagu kord ja kohus.
Süžeest nõndapalju, et rändav muularatsanik Joe (Clint Eastwood) satub Mehhiko väikekülla, kust teda tahetakse ära ajada, aga ta tapab kohalikud relvasangarid, kes kuuluvad John Baxteri (Wolfgang Lukschy) punti, mistõttu ta palgatakse Baxteritega rivaalitsevasse Ramón Rojo (Gian Maria Volonté) juhitavasse jõuku, pendeldades mõlema bande poolel, tembutab relvakangelane Joe väikeses külakeses kuni tema teod on tehtud. Edasi võib näha suvist sombreerodega bendeehode ja kauboikübaratega bandiitide mahanottimist ning niisama huumorit, mida pakuvad kohalikud värvikad karakterid :D. Mulle pööraselt meeldivad sellised vanakoolikad, mõnusa värvinguga madalaeelarvelised, mõnikord k kallimalt, a taotluslikult tehtud filmid, sellest k 7/10.
Kick the baby?! NO!.. no, just shoot it!
Ramón Rojo ja teised pleikaritest riietevargad. :D
Staring Contest.
Clint's disgusted by yo FACE! xD
Õige mõte! :DXD
Don't even axe me... That's what he said.
Kes siis sureks suu ammuli, kui mitte... xD
You like a chicken! Chip chirp chip chirp chiip chiirp :D:D:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar