Kuvatud on postitused sildiga slasher. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga slasher. Kuva kõik postitused

pühapäev, 31. juuli 2011

Tucker & Dale vs Evil (2010)

Tucker & Dale vs Evil (2010) on traditsioonilise summer-campin-trip-slasher-flicki pea peale pööratud kuid vägagi õnnestunud versioon, mille stsenaariumi autoriks ja lavastajaks on Hollywoodis veel suhtselt tundmatu Eli Graig. Mõnusalt absurdse ülesehitusega naerupahvakuid esilekutsuv meistriteos, mida sünnib vaadata nii üksi kui k sõprade või pere seltsis.


Lugu sellest, kuidas noored sõidavad telkima ja leiavad eest kahtlase välimusega maakad, Tucker (Alan Tudyk) ja Dale (Tyler Labine), kes pealtnäha õelad, a tegelt kõigest oma äsja ostetud suveonni suunduvad suure südamega puhkajad tüübid. Edasi järgneb sündmusteahel, kust ei puudu ei huumor ega vägivald. Juhuse läbi hakkavad noorukid surema naljakal kombel ja Tucker ning Dale kahtlustavad, et tegu on hullumeelsete emolastega. Segane lugu selgelt nähtuna, mida julgen soovitada kõigile tavapärasest slasherist tüdinuile, seega 7/10.

pühapäev, 18. aprill 2010

Halloween II (2009)


Kuna Rob Zombie esimene Halloween mulle meeldis, siis tuli ka teisele osale pilk peale visata. Seekord ei olnud kahjuks aga tegemist niivõrd hea filmiga, kuigi huvitavaid elemente ju tegelikult oli. Võib olla oli asi ka selles, et vaatasin Director's Cut versiooni, mis tundus kuidagi konarlik ja veidike isegi liiga pikavõitu. Muidugi, idee sellest kuidas esimese filmi juhtumised tegelaste edasist elu mõjutasid, oli iseenesest ju üsnagi põnev - Laurie Strode hakkas gootiplikadega pidudel lällama, Loomis läks aga ennast täis ja hakkas esimese osa stsenaariumit oma nime all raamatupoodides müüma. Lisaks sellele oli siin ja seal pisikesi detaile, mis olid omamoodi. Nagu fakt, et Michael Myersit esimest korda ilma maskita näha saab, või et ta lisaks vaikusele ka sõnu produtseerida oskab. Muidugi see niisama korisemine oli naljakas, aga ilma maskita Michael oli minu arust tegelikult päris äge; võttes eriti arvesse just seda, et maski alt tuli välja karvane kodutu, mitte ühe järjekordse ebardi väärastanud nägu, kelle suunurgast ila jookseb ning silmad kõõrdi vahivad.


Siiski vist sellega asi piirdus, sest lugu oli siiski üsna tobe. Muidugi on slasherfilmide puhul raske muud oodata. aga kuna idee hea tundub, siis oli Michaeli suvaveristamised täiesti tarbetud ning ei omanud mitte mingisugust motiivi; sees olid nad ainult selle pärast, et tegu on Michael Myersiga. Rob Zombie oleks võinud stsenaariumi puhul ikka rohkem vaeva näha, sest esimesele osale jäi H2 ikka ludinal alla. Samuti ei meeldinud mulle kogu see psühhedelne värk, kus Michael oma ema ja nooremat ennast igal pool nägi. Stiililisest küljest vaadatuna oli kõik suht omal kohal, aga ei tea kas asi oli minu tõmmatud versioonis üksi või ongi kogu film nii kuradi tume, et kohati on raske aru saada mis ekraanil toimub? 5/10

kolmapäev, 24. veebruar 2010

Halloween (2007)



Originaalile on alati pea et võimatu ära teha ning ka siin jääb veidike puudu, kuid Rob Zombie Halloween oli tegelikult täiesti arvestatav tükk ning pakkus päris mõnusat horrorit. Michael Myersi taustalugu oli kaasahaarav, kuigi ekstreemsuseni viidud stereotüübid tundusid siiski pisut naeruväärsed, mis muidugi ei tähendaks et nad poleks olnud usutavad. Film oli piisavalt mõjuv, et pärast peldikusse minnes pimedas üle üla vaadata, ega seal ennast valge maskiga suurt kööginuga hoidev sarimõrvar ei peida. 8/10

neljapäev, 14. mai 2009

Cat in the Brain (1990)


Võimas, eeskätt horrorfilmide lavastaja, kes katsetanud ka erootiliste ja humoorikate töödega, Lucio Fulci, mängib selles filmis iseennast. Cat in the brain on suhteliselt verine teos, palju toorest vägivalda, nugasid, kirvest jms, leidub ka ohtralt maga raiutud või lõigatud päid. Film läheb vahepeal üsna sürriks kätte ära, kuna ma alguplaani kohaselt küll ei tee vahet, mis on reaalne või mis kellegi ettekujutus või mis hoopis filmimisprotsess. Cat in the Brain pakub itaalia horrori fännidele verd ja head süžeeliini, kahjuks jääb aga vajaka oskuslikumast näitlejatööst ja heliefektidest. Ei ütleks, et see on hea väljendada õudu kasutades üht ja sama naise kisa, hala ja nuttu korduvalt filmi jooksul. Samuti polnud just släshimise efektid nii reaalsed kui võinuks, kuna oli kuulda nagu löömist või siis pigem mingit eriskummalist saundi, jäi puudu realistlikust helitööst. Naljakas oli ka üks, koht, kus surnud naine (pidi ometi olema surnud ju) pilgutas silma. Samuti üks seik, kus Fulci prillidelt peegeldus kaameramees ja võttegrupp. Ei tea eelarve kohta väga paljut, aga võib öelda, et see film jäi alla nii mõnelegi ta eelmisele meistriklassi kuuluvale teosele. A ja mis puutub kassidesse, siis filmi lõpuosas võib ühte isegi et silmata ka. :)

Süzeest nii palju, et Lucio Fulci hakkab ära pöörama oma uue õuduka filmimise ajal, tegelikult ei saanudki ma aru, mitmest eri teosest seal juttu tuli, kuna alguses oli mingisugune brutaalne ja seksistlik natsifilm tal käsil, aga hiljem mingi sarimõrvari jutustus. Pärast esimesi viirastusi, kavatseb Fulci minna psühhiaatri vastuvõtule, seda ta ka teebki, mispeale arst
soovitab tal endale kõik oma teosed tuua ülevaatamiseks, et siis ta saaks aimu, mis Fulci peas tegelikult toimumas võib olla. Pärast nädalapikkust filmide vaatamist avastab psühhiaater endas jõhkra ja sadistliku mõrvari, muidugi teised ei tea seda peale vaataja. Nõnda edasi võib näha erinevaid Fulci veriseid mõttekäike ja verdtarretavat psühhoosi, mis pajatab kõike muud kui lastemuinasjutte. Hindeks paneksin võibolla ainult käputäie, aga storyline päästis osalt selle filmi, arvustus üsna tavapärane ja lühike, viitsimatusest 90ndate shiiti promoda. Lõppkokkuvõttes 5 / 10.


Tahaksid sa endale ka sellise nimega jahti?!

Lucio Fulci oma noore ja kauni austajaga jahi peal.


Ülal siis mingi kaikaga lüüa saanud (vuntsidega?) naine, kelle peal me näeme elavat näidet meisterliku Lucio Fulci loodud gore'i lummavast paitusest.


Vaglad löömas tantsu kellegi mädanenud liha peal, ilmselt oli tegu näoga, nagu võiks arvata nägemiselundi järgi keskosas.


Naine, kes pilgutas silma seal, kus poleks pidanud.


Kuhu kadus üks mahlakam tükk liha, kas tõesti potsatas otse praepannile?

Lõppu midagi lõbusat ka - paljas naine duši all.