The Pianist (2002)

The Pianist (2002) on šokeeriv ja vastikult tõepärane ajaloodraama II maailmasõjaaegsest juutide tagakiusamisest Poolas. Kurikuulsa režissööri Roman Polanski (kelle sulest veel ilmund Chinatown (1974), Rosemary's Baby (1968) ja Ghostwriter (2010) - to name a few) vändatud kahe ja poole tunnine filmilugu baseerub suuresti juudisoost muusiku Wladyslaw Szpilmani elul, aga segatud on k Polanski enda lapsepõlve juhtumisi. Peaosatäitja kaotas kaalu spetsiaaldieediga ning müüs oma korteri, auto ning keeldus TV vaatamisest - kõik selleks, et lihvida oma rollisooritust ja saavutada vajalik mindstate. Film teenis omal ajal 3 Oscarit - esimene parima peaosatäitmise eest Adrian Brody arvele, teine Roman Polanskile parima lavastajatöö eest ja kolmas parima kohandatud stsenaariumi Ronald Harwoodile. Meeldejäävaimad kohad olid tiibadega ratastool, asfaldisupp ja konksus ninaga näitleja konksus sõrmedega klaverisoollood.

W. Szpilman (Adrian Brody) mängib parasjagu klaverit linti, kui algab linnade pommitamine..Imepäraselt juhtub, et klaverimängur kohtab raadiomajas ühte naisfänni Dorotat (Emilia Fox), kellega areneb tugevam sõprus, mis võis päästa k tema elu, umbmäärases mõttes siiski (ei maksaks sündmustest veel ette rutata). Natsid hakkavad vaikselt juute märgistama käepaelaga ning ehitatakse üks geto Warsawisse. Edasi kulgeb kõik juba hinge kinni hoides, kuna teos on mõnus thriller, mis ei tohiks jätta külmaks kedagi, kes sellele oma pilgu peale heidab kui Kanter ketast, siis ikka üsna kaasahaaravalt. Nagu ütleb filmi tunnuslause - "Music was his passion. Survival was his masterpiece," siis EI ACTALE! 10/10

Vaade Warsawi getole, ühele vähestest getodest, kust puudusid mustanahalised räpparid, jus sayin.

Hi, guys! We be doin' some fly-bys!

Szpilman arendamas vaikselt oma DJ-skilli.

Adrien Brody winning an Oscar® for The Pianist -
http://www.youtube.com/watch?v=8HgWANva9Xk

The Fighter (2010)

The Fighter (2010) on David O. Russelli lavastatud, tõestisündind lool põhinev, draamafilm Micky Wardi poksija- ning tema venna, Dicky Eklundi treenijakarjäärist. Film on saand 2 Oscarit (parima meeskõrvalosa eest läks kuldne mehike Christian Bale'ile ja naiskõrvalosa oma teenis välja Melissa Leo) ning veel hulganisti auhindu. Huvitav fakt on, et nimiosa kehastav Marky Mark hakkas treenima filmiks juba 2005, kuigi filmimine algas alles 2009 suvel, tegi Mark selles hoolimata päevast päeva kõva trenni. Algselt oli Dicky osatäitjana kaalu all veel Matt Damon ja Brad Pitt, a valiti hoopis Batmanina tuntust kogunud mees, kes näljutas end Dicky rolli jaoks nagu õigele method actorile kohane (muideks see pold tal esimene kord kilosid kaotada, filmi The Machinist (2004) korral oli tüüp veel kõhnemgi).. Tahaks tähelepanu veel juhtida k sellele, et Micky Wardi osatäitja avas alles hiljuti oma pereäri, nimelt on Himingham, Massachusetts ehitud nüüdseks uue burgerirestoraniga Wahlburgers! (ei saa aga mainimata jätta, et logo pole just kõige õnnestunum)

Lugu sellest, kuidas Dicky Eklundi (Christian Bale) vennast, Micky Wardist (Mark Wahlberg), sai tõsiseltvõetav poksija. Nende ema, Alice Wardi (Melissa Leo) manageri karjäärist ja õdede toetusest. Film pakkus head näitlejatööd ja oli mõnusalt vaatemänguline, mõlemad Oscarid olid välja teenitud, lisaks sellele Dicky õpetas ilusa väljendi CRS, ehk et can't remember shit. Ilma pikema jututa, põmts sama hinnang kui imdb- s, mida ei juhtu just väga tihti, 8/10.

Mitte just kõige regulaarsem tükk paberit.

Oscarivääriline näitlejameisterlikkus.

Natuke hõredamat ihukatet.

Tuhatoos

The King's Speech (2010)

The King's Speech oli tõesti hea film, kuid kas ta oli ka väärt Oscarit? Mm, ei. Tema võit tundus rohkem ohutu lahendusena kui võitu väärt filmiga, justkui oleks Oscari toonud just nimekas näitlejatekogum või kurva tooniga lugu, mitte iga detaili täiuslik koostöö. Siiski tuleb tunnistada, et näitlejatöö oli tõsiselt nauditav, eriti meeldis Geoffrey Rush. Eks kohati oli ka langusi pinges ning tuli ette ka igavaid hetki, aga lõppkokkuvõttes oli elamus täiesti olemas. Lihtsalt ta ei olnud täiuslik. 7/10

The Social Network (2010)

Õhtu või kaks enne Oscarigaalat ära nähtud kõikide inimeste eelmise aasta lemmikfilm Sotsiaalvõrgustik oli tõesti väga hea teos. Kuigi algidee ei pruugi tunduda just kõige kaasahaaravam (tunnike-kaks jälgimist kuidas üks mees arvutiga mässab), siis teostus oli suurepärane ning näitas ka väga hästi nii Jesse Eisenbergi ning ka Justin Timberlakei näitlejavõimed, kes mõlemad olid siin filmis vägagi nauditavad. Selle Oscari oleks võinud King's Speeci eest ikka ära napsata küll, kahju. 9/10

Serpico (1973)

Serpico (1973) oli hämmastavalt hea elulooline draamafilm. Olen kord isegi näind Al Pacinot mängimas legendaarse surmadoktori Jack Kevorkiani rollis, samuti suurepärases, tõesti sündinud lool põhinevas, telefilmis You Dont Know Jack (2010) (lihtsalt üks väike lisasoovitus edaspidiseks). Tüüp keda Pacino kehastas pidi olema vist kõige meeldivaim ment, keda ma, tele- ja/või kinoekraanil, eales näind olen. Marihuaana suitsetamisstseen oli päris meeliülendavalt ebareaalne nagu mingi õhus hõljuv otsmikusagar (kuidas siis teistmoodi kindlaks teha, mis lõhn ja maitseomadused sel on, kui mitte terve klassitäiega rookiedega koos savu teha:D)."Täh's sum good shit!" .lol. Terav kõnepruuk, mõnus huumor ja suht playa hoiak oli Pacinol ses filmis. Soundtrack midagi väga erilist ei pakkund, kuna puudus see shaftilik theme music, sellest oli isegi et veits kahju, kiskus tunnet tsipa tagasi, nagu jalutada elueesmärkide poole sundseisuslikus moonwalkis. Naljakas, et võmme jagati riietuse alusel kahte: uniformed & plainclothesmen. hah. Nagu ütles Ruut, "Plainclothesmen to the rescue!" XD haha!

See eluloofilm on Frank Serpico (Al Pacino) uudishimulikust politsei-kadeti-põlvest kuni sügava pettumuseni New Yorki politseitöös. Kvaliteetfilm, mida vaataks kordi ja veel. Vägagi korralik 8/10.

Spell it right!needless to say more.

Is it Clifton Collins Jr. ? (WELL, YOU DECIDE! vol1)

SERPIFIED DAMAGE! ..aka söörpsmääsh!

Is it R.A. The Rugged Man ? (WELL, YOU DECIDE! vol2)

Bon Jovi võiks oma lüürikat veits ümber teha (laiendaks veits kuulajaskonda või nii) :D

"JÕHKER VUNTS, SÖÖRP!"..followed by tha response you can see above D:

Look at my horse, my horse is amazin'! ..Shut up woman, get up my horse.D

It's like you gon' shit sum bricks after she has licked ya dick. ..n shit.xD

N-tähega jupats, ehk et mitte nigdzet vaid et "nig", nagu Ruut ütles, et kohane sellisele.D:DXD

Ok, nüüd me teame, kust Tauno Kangro on oma swaggeri saand. xD

Is it Jack Sparrow ? (WELL, YOU DECIDE! vol3)

Yo, check my mouse, it has mad grippin' skillz. Oh, you can't turn yo eyez off of my hat?! Trick!

In Search of Steve Ditko (2007)

Viimasel ajal olen sattunud üpriski tihti vaatama just dokumentaalfilme. Olgu siis selleks kas Jim Jonesi deliiriumist sündinud Rahvatempli tõus ja langus või rahaahnete brittide loll üritus miljon süütu köha abil võita, pole siiski ükski dokumentaal olnud nii nauditav kui seda oli In search of Steve Ditko, mis rääkis tuntud superkangelase Ämblikmehe kaasloojast ning tema tegemistest.



Steve Ditko on üpriski hämmastav mees, seda just seetõttu, et oma viimase aja tegemisi on ta erit kiivalt vaka all hoidnud ning üleüldsegi suudeti käesoleva dokumentaali jaoks temast leida kõigest kolm fotot, üks helisalvestis ning joonistusi iseendast. Ometigi on Jonathan Rossi seiklused tema otsinguil edukad, kuna mehe endaga tal kohtuda õnnestub. Seda küll ainult nelja seina vahel, silmast silma, ilma kaamerate ja fotoaparaatideta.



Äärmiselt põnev oli kuulata, kuidas Ditkost ning teda ümbritsevatest juttudest ja müütidest rääkisid teised tuntud nimed nagu Joe Quesada, Stan Lee, John Romita ning väga sügava mulje jätnud Alan Moore. Järgmiseks üritangi vist sellele Trashi poolt tutvustatud Moore'ist pajatavale dokile näpud taha saada, loodetavasti on elamus sama hea kui Ditko puhul. Samuti olen avatud igasugustele headele dokumentaalidele ja nende soovitustele. 9/10

Üks hästi hea koht: "There is black and there is white, and there is nothing in between."