Jackass 3D (2010)

Jackass 3D jäi kahjuks (või õnneks) kolmandas dimensioonis nägemata, kuid enamus naljadest toimisid ka ilma ruumilisuseta. Siiski oli ka hetki, mille nägemise sooviksin ma unustada, sest kohati tõsteti latt ikka väga kõrgele, just rõveduste osas. Teistel hetkedel tundus asi aga igav olevat, justkui oleks poistel materjal otsa saanud ning siis igast paska ekraanile visatud. Aga noh, naerda sai, kuid teine osa on siiski seeria parim. 6/10

In Search of Steve Ditko (2007)

Viimasel ajal olen sattunud üpriski tihti vaatama just dokumentaalfilme. Olgu siis selleks kas Jim Jonesi deliiriumist sündinud Rahvatempli tõus ja langus või rahaahnete brittide loll üritus miljon süütu köha abil võita, pole siiski ükski dokumentaal olnud nii nauditav kui seda oli In search of Steve Ditko, mis rääkis tuntud superkangelase Ämblikmehe kaasloojast ning tema tegemistest.



Steve Ditko on üpriski hämmastav mees, seda just seetõttu, et oma viimase aja tegemisi on ta erit kiivalt vaka all hoidnud ning üleüldsegi suudeti käesoleva dokumentaali jaoks temast leida kõigest kolm fotot, üks helisalvestis ning joonistusi iseendast. Ometigi on Jonathan Rossi seiklused tema otsinguil edukad, kuna mehe endaga tal kohtuda õnnestub. Seda küll ainult nelja seina vahel, silmast silma, ilma kaamerate ja fotoaparaatideta.



Äärmiselt põnev oli kuulata, kuidas Ditkost ning teda ümbritsevatest juttudest ja müütidest rääkisid teised tuntud nimed nagu Joe Quesada, Stan Lee, John Romita ning väga sügava mulje jätnud Alan Moore. Järgmiseks üritangi vist sellele Trashi poolt tutvustatud Moore'ist pajatavale dokile näpud taha saada, loodetavasti on elamus sama hea kui Ditko puhul. Samuti olen avatud igasugustele headele dokumentaalidele ja nende soovitustele. 9/10

Üks hästi hea koht: "There is black and there is white, and there is nothing in between."

Jackass 2.5 (2007)

Jackass 2.5 on kokku pandud materjalist, mis meestel teise osa filmimisest üle jäi. Kuna päris filmi mõõtu siiski välja ei andnud, pandi käkile numbriks takka 3 asemel 2.5 ja lasti see otse DVDle poeringlusse käima. Lisaks tüüpilistele naljadele ja muule veiderdamisele on sinna-tänna poetatud ka mõni lühem intervjuu jupike, enamasti küll eelneva või järgneva triki või kogu filmimise protsessi kohta, samas võib aga kuulda kuidas Dave England kiidab ennast kui "supersittujat", kes põhimõtteliselt käsu peale pasandada suudab. Kahe ja poole filmi jooksul on Dave eksrementidega põhjalikult tutvust teinud, seda nii süües kui ka ise tootes.





Sitanalju teevad teisedki, näiteks Wee-Man pasandab oma mähkmed täis. Lisaks sellele ei puudu ropsimised, ekraanil välkuvad peenised (kuigi inglise vaste "Dirty Sanchez" trumpab selles valdkonnas ameerika pioneerid üle) ning peaaegu iga meeskonnaliige saab mingi eseme abil anaalselt vägistatud. Labast nalja jätkub ja kui Jackass sind varem naerutanud on, siis teeb ta seda nüüdki, mis siis et oma "suurematele vendadele" alla jääb. 7/10