Kuna Rob Zombie esimene Halloween mulle meeldis, siis tuli ka teisele osale pilk peale visata. Seekord ei olnud kahjuks aga tegemist niivõrd hea filmiga, kuigi huvitavaid elemente ju tegelikult oli. Võib olla oli asi ka selles, et vaatasin Director's Cut versiooni, mis tundus kuidagi konarlik ja veidike isegi liiga pikavõitu. Muidugi, idee sellest kuidas esimese filmi juhtumised tegelaste edasist elu mõjutasid, oli iseenesest ju üsnagi põnev - Laurie Strode hakkas gootiplikadega pidudel lällama, Loomis läks aga ennast täis ja hakkas esimese osa stsenaariumit oma nime all raamatupoodides müüma. Lisaks sellele oli siin ja seal pisikesi detaile, mis olid omamoodi. Nagu fakt, et Michael Myersit esimest korda ilma maskita näha saab, või et ta lisaks vaikusele ka sõnu produtseerida oskab. Muidugi see niisama korisemine oli naljakas, aga ilma maskita Michael oli minu arust tegelikult päris äge; võttes eriti arvesse just seda, et maski alt tuli välja karvane kodutu, mitte ühe järjekordse ebardi väärastanud nägu, kelle suunurgast ila jookseb ning silmad kõõrdi vahivad.
Siiski vist sellega asi piirdus, sest lugu oli siiski üsna tobe. Muidugi on slasherfilmide puhul raske muud oodata. aga kuna idee hea tundub, siis oli Michaeli suvaveristamised täiesti tarbetud ning ei omanud mitte mingisugust motiivi; sees olid nad ainult selle pärast, et tegu on Michael Myersiga. Rob Zombie oleks võinud stsenaariumi puhul ikka rohkem vaeva näha, sest esimesele osale jäi H2 ikka ludinal alla. Samuti ei meeldinud mulle kogu see psühhedelne värk, kus Michael oma ema ja nooremat ennast igal pool nägi. Stiililisest küljest vaadatuna oli kõik suht omal kohal, aga ei tea kas asi oli minu tõmmatud versioonis üksi või ongi kogu film nii kuradi tume, et kohati on raske aru saada mis ekraanil toimub? 5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar