Paranormal Activity, ehk The Blair Witch Project äärelinnas, oli selline täiesti muhe psüholoogiline horrorfilm. Hirmu sai tunda ning eks asjale andis mekki ka asjaolu, et vaadatud sai filmi üksi ja pilkases pimeduses. Unenägudesse siiski ei tunginud ning kummitama kauaks ei jäänud, aga idee nähtamatust deemonvaelasest oli tegelikult päris hirmus küll.
Lugu ise algab sellega kui üks peategelastest, noormees Micah ostab endale kalli kaamera, et majas möllavat poltergeisti jäädvustada ning leida lahendus kuidas too jätaks ta tüdruksõbra Katie lõpuks rahule. Kahjuks on asjad aga vastupidi ning asjad lähevad hoopiski hullemaks; poltergeisti ülbus kasvab, noorpaari närvid aga ei pea vastu.
Kui hirmu osatakse filmis hästi tekitada (on ju pea et iga inimene kuulnud öösel veidraid hääli või ette kujutanud, et asjad pimeduse liiguvad), siis seda ümbritsev lugu oli...suhteliselt kehva. Tegelased ei olnud meeldivad, naispeategelane muudkui hädaldas, aga lasi endast üle astuda; tema peigmees käitus aga kui totaalne persevest nii oma tüdrukuga kui ka neid kummitava olendiga.
See, et kõik ainult ühe käsikaameraga üles võeti, tõi tahes-tahtmata meelde just eelmainitud Blairi nõjaprojekti. Üleüldse meeldib mulle mõelda, et tegu oli kahe inimesega, kes ekspeditsioonile ei jõudnud ning pidid siis oma kummitusi püüdma. Kas just teisejärguline, aga kuidagi lahjemana tundus seetõttu ta küll. Eks suur ja pime mets ole hirmsam ka kui oma kodu tuttavad seinad, mis siis et nende vahel üks nähtamatu tüüp su tüdruksõpra öösel näppimas käib. 6/10
Põhiline tegevus toimus öösel. Päeval nii põnev ei olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar