kinoprojektor: Shaft (1971)

pühapäev, 9. mai 2010

Shaft (1971)

Shaft (1971) oli mu jaoks pettumus, kui väljendada end pehmelt ja väheke tagasihoidlikult, ootasin midagi geniaalsemat, olgugi, et tegu peaks olema Blaxploitation žanri esimese filmiga. Muusika oli fantastiline ja imehea, aga näitlejatööd, c'mon, Dolemite oli kordades hullem ikkagi (heas mõttes). Dialoogid olid enamjaolt igavad ja venivad, filmi teises pooles algas alles mingit sortigi tegevus. Mõne sõnavõtud muidugi olid naljakad, mis vääriks mainimist: 1) kui Shaft oma valge ülemusega juttu tegi ning siis järsku viimane haaras oma musta pastaka ja liigutas selle Shafti näo juurde ning lausus: "You ain't that black, Shaft", mispeale Shaft võrdles teda valge kohvitassiga ja vastas: "You ain't that white, baby!" :D XD
2) kui Shaft oma ülemuse kabinetti tormas ja ülemus pakkus talle istet, siis Shaft vastas: "I dont like your chair":D
3) kui Shaft helistas ühele naisolevusele ja tegi talle selgeks, et "sex is off", siis naine vastas
"hey, I love you" ja Shaft muidugi konkreetselt "yeah I know" :D
4) kui üks valge naine ütleb Shaftile pärast seksi, et mees on sängis oivaline, aga sitane näru pärast voodit ja sellega tekib väike inside joke nö. "Close it yaself, shitty!" xD

Lühidalt sisust, suure suuga ja karmide võtete poolest tuntud New Yorki politsei mustanahaline tegudemees John Shaft (Richard Roundtree) saab ühelt jõugupealikult, kel nimeks Bumpy Jonas (Moses Gunn), ülesande leida ta tütar, kes osutus maffia röövituks. Shaft nõudis muidugi kena kopika (50-100 doltsi tund). Üsna peagi ristusid Shafti teed ühe teise brothaga, kellega koos asutgi juba tegudele. Ainsad stseenid, mis filmis mulle midagi pakkusid olid need, kui näitas Shafti New Yorki tänavail chillimas, taustaks ülbelt mõnus funk- ja soulmuusika , ülejäänu oli liigagi keskpärane, seega ka hindeks 5/10.