teisipäev, 5. mai 2009

Hostel (2005)



Hosteli kallale sai asutud peale seda, kui ma Cabin Feverit vaadates meeldivalt üllatusin. Eli Roth nagu oskab pakkuda juba enne proovitud elemente veidike värskemas kuues. Aga kindlasti tõmbas mind selle filmi juurde ka suured sõnad "Quentin Tarantino presents", ehk siis see oli projekt, mille Eli Quentini valvsa pilgu all läbi viis. Ning tulihingelise Tarantino austajana on millegipärast vaja pilk peale visata igale projektile, millega ta kokku puutunud on või mis temaga kasvõi kaudselt seotud on.






Hostel algab nagu mõni seksretkele pühendatud noortekomöödia, kamp noori reisivad seljakottidega mööda Euroopat ringi, et võimalikult paljude juhuslike tüdrukutega magada. Peale Amsterdami punaste laternate tänava külastamist saavad nad kokku Alexiga, kes soovitab neil Slovakkiat külastada, mis tema jutu järgi on kui lõdva püksikummiga tüdrukute maailma keskus.







Kohale jõudes tundub asi tõesti nii olevat. Aja möödudes aga hakkavad ilmnema kummalised asjaolud - inimesed kaovad, teised käituvad imelikult ning peategelastel ei jää muud üle kui pead murda ning lõppude lõpuks ka ennast vaat et väljapääsmatutest olukordadest leida. Filmi jooksul välgub ekraanil nii paljaid tibisid kui ka verd ja soolikaid. Sügavust ei leia, kuid ajaviitehorroriks kõlbab suurepäraselt. 6/10

Ahjaa, üks lahedamaid stseene on vist see, kuidas kohalikud märgade kõrvatagustega poisiklutid paari onu kolbad sisse löövad ja ise samal ajal naerul suil nätsu matsutavad. Go!

1 kommentaar:

ruut ütles ...

Hostel II-e kohta ei viitsi arvustust kirjutada, aga võrreldes esimesega oli paras junn ikka küll.