The Phantom Menace (1999)

Star Wars: Episode I - The Phantom Menace algas igavalt, kosmoses lendlevad kollased tähed rääkisid midagi poliitikast ning kuidas universumis on kurb seis. Sellest algusest jääb selline mulje, et George Lucas nagu ootaks, et me oleme eelmisi filme näinud, samas aga isegi see ei aita ja film algab selle mõttega, et enne teda on veel jutustamata lugusid, mis asja selgemaks peaks tegema. Ja ma tean, et originaaltriloogia avanes samamoodi, kuid...siin tundub asi lihtsalt teistmoodi ning palju segasem. Üleüldse on esimese episoodi lugu kuidagi jamavõitu, tegelased on kehvasti kirjutatud, väga palju on lolle üritusi huumoriks ja mida kõike veel. Ometigi ei ole minu hinnang sellele filmile aus, sest minu jaoks on siin natukene ka nostalgilist väärtust - on ju tegemist esimese Star Warsi filmiga, mida minu silmad kinolinal näinud on.


Selles filmis on palju asju, mis on valesti või võiks paremini olla. Üheks neist on kogu Star Wars universumi kõige vihatum tegelane, kelleks on Jar Jar Binks. Kui nüüd aus olla, siis minule ta lapsena meeldis. Muidugi, ta oligi ju rohkem lastele kirjutatud tegelane, aga selles peitubki probleem, isegi mitu, Esiteks, kui kirjutada eeltriloogia Darth Vaderi sünnist (ehk siis kõige kurjemast mehest kogu universumis...kui Emperor välja jätta ehk), siis mille kuradi pärast on vaja teha seda seeriat lapsesõbralikuks? Eriti kui võrrelda seda kolmanda osaga. Teine probleem peitub selles, et Jar Jar on liiga üle võlli keeratud ning see käib juba veidike närvidele, et just tema on see kes sekeldustesse satub, mina leidsin et tema vastu käitus Lucas ülekohtuselt. Kui veel kehvalt kirjutatud tegelastest rääkida, siis ei saa muidugi mainimata jätta pisikest Anakini, kes oli liiga heasüdamlik ning liiga lapselik (10-aastase kohta). Tõsiselt, vaadake seda nägu ning nüüd mõelge, et iga viies sõna tema suust on "Yippeeee!" Samuti oli väga kehvalt kirjutatud Darth Maul, selle filmi villain, kes sai kogu filmi jooksul öelda paar lauset ning kelle motiiv jäi selle taha, et kuri Emperor käskis. Kui Jar Jar Binks oli väga üle võlli keeratud, siis Darth Maul oli ilmselgelt kümme pööret tavanormist maas, et normaalse tegelase mõõtu välja anda. Lahedast väljanägemisest ja kahepoolsest valgusmõõgast ei piisa.


Kui nüüd mainida filmi keskel aset leidvat podrace'i siis...mul ei ole sõnu. Ei leia selles mõtet ega vajadust, aga tuleb tunnistada et lapsena kinos vaadates nägi ta äge välja ning no, iseseisvalt oleks ta ju päris tore, aga Star Warsi universumi seisukohalt tundus ta paigast väljas olevat. Eriti imelikuna tundusid kommenteerijad (või kommenteerija, kellel oli kaks pead?), väga selline mittesobiv. Samuti on filmis üks stseen (spoilerid), kus Anakini pearivaal tema lennumasina küljest jupi ära kisub, Anakinil on sõidu keskel sellega seoses pisike probleem, aga paar nupule vajutust ning see kaob. Point? Seda pole. Lisaks kõigele muule on mul eredalt meeles kinoskäiguaegne segadus, mille põhjustasid seekorseks vaenlasteks olevad droidid ning üleüldine tehnika, mis oli originaaltriloogiaga võrreldamatu. Mõelda vaid milline tehnoloogia ikka minevikus oli ning kõik mis sellest alles jäi, oli C3PO ja R2D2? Müstika.


Peale seda pikka virinat ei saa ma sellele filmile ikkagi panna vähem punkte, sest just see on minu lapsepõlve Star Wars, mis siis et originaaltriloogiat olin juba varem telekast näinud. Kuid kinoelamus pakkus üle ja läbi nostalgiaprillide tuleb hinnang 6/10