Ma ausalt ei teadnud mis mind ees ootab, kui ma Rocky Horror Picture Show tööle panin ning silmad ekraani hakkasid jälgima. Või noh, seda ma teadsin et näen kuidas noor Tim Curry naistepesus ja kahvatu jumega ringi hüppab, aga see oli ka kõik. Kuigi see võis natuke aimu anda, et eesootav film on totaalselt segane ja pöörane, aga ikkagi tuli lõpptulemus üllatusena. Enamuse ajast ei saanud ma loost aru ning pärast pidin internetist otsima, et mis kurat selle filmi põhiline mõte oli. Pärast tuli välja, et kogu värk oli paroodia, mis pilas B-kategooria horrorit ja sci'fi filme. Nojah, Frankensteini koletise ja tulnukate ja muu värki motiive leidus tõesti, aga veel ägedamad olid igasugused pisikesed viited igasugustele filmidele ja muudele sümbolitele.
Algus oli üsnagi rahulik, üks paarike abiellub ning teine paarike, Brad ja Janet, kihlub peale pulmi. Kui kirikus laulud lauldud on, läheb too täiesti normaalne paarike mingisugusele road tripile, jäävad aga katkise kummiga tee äärde ning peavad lähedalasuvasse lossi abi järgi minema. Ukse avab Igori noorem vend ning sealt alates läheb kogu lugu kirjuks ära. Teenrid tantsivad ja laulavad, siis tuleb Tim Curry ning laulab kuidas ta on lihtsalt üks magus transvestiit transseksuaalsest Transilvaaniast. Olgu ära öeldud, et Tim Curry ning see laul on parim asi siin filmis. Lugu ise on nii kuradi kütkestav ja Curry tämber ja esitus nii muhe, et ma olen seda viimasel ajal korduvalt kuulanud. Kahju on tõdeda, et Tim Curry filmidebüüt on ainuke hea roll, mida ma tema poolt näinud olen; tavaliselt olen ikka sattunud suhteliselt saastade filmide otsa, kus ta mingit stereotüüpset tolgust ja pätti mängib. Kurb hakkab. Kuid muusika on filmist enamjaolt tõesti hea, üks lemmikutest on ka algustiitrite jooksul kõlav Science Fiction, Double Feature, mida saadavad Patricia Quinni tulipunased huuled.
Peale seda, kui Tim Curry oma seksuaalse omaduse paljastanud on, liigutakse tema laboratooriumisse, kus annab ta elu oma uuele boy toyle, blondipäisele musklihunnikule, kelle nimeks saab Rocky Horror. Sealt edasi läheb aga asi väga kirjuks, vahepeal tungib majja üks mootorrattur, ratastoolis torisev professor ning Tim Curry jõuab mõlemad peategelased ära vägistada. Mida lõpu poole fil liikus, seda rohkem juhtus ette kohti, mis kippusid väheke venima ning film minu silmis seetõttu kannatas, kuid äge kaameratöö, mõnus muusika ning Tim Curry fenomenaalne esitlus olid iga omaette klass. Kahju, et lõppude lõpuks tundus kogu film olevat nagu üks suur mindfuck ja suurehuulelise alligaatori moment ühtekokku. 7 pedenalja 10'st.
Brad teeb Janetile abieluettepaneku. Kahju, et enne seda sodib ta kirikuukse täis ning nüüd laseb vanuritel see puhtaks pesta. Kuradi noored oma graffitiga, raisk!
Ou, Brad, kas see on taskulamp su püksis või on sul lihtsalt heameel Tim Curryt naistepesus näha? Pervert.
Colgate'i reklaam, nagu nüüd enne filme kombeks on.
"Ma olen küll ratastoolis, aga mees, tseki mu säärejooksu!"
Minu arust üks kõige suurem WTF moment üldse, mille kuradi pärast on sellel tsikil peas Miki Hiire kõrvad?!?!
Wou, mis toimub? Tim Curry sebis Janeti ära? Mis ta on nüüd heteroks hakanud vä?Aa, ei. Never mind, ta tasakaalustab asja Bradiga ära. Norm.
3 kommentaari:
haha, kõva postitust. meeldiv jutt sinna juurde.
peaks k selle filmi kunagi ära vaatama, kui vaid leiaks selleks aega. :D
Mulle ei ole see film kunagi meeldinud!
Eks ta ole jah maitse asi, ega ma ka nüüd mingi väga suur fänn ei ole, stoori oli ikka kohati debiilne juba, aga mu silmis oli šarmi küll.
Postita kommentaar