House of the Dead (2003)

Mulle reeglina zombiefilmid meeldivad ning niisamuti ka mängud, nagu seda on näiteks House of the Dead seeriasse kuuluvad isendid. Seega loogiline oleks järeldada, et kui need kaks elementi kokku viia, siis oleks nauditavuse tase lausa kahekordne, eksole? Aga ei, sest asja kallale on lastud filmimaailma antikristus isiklikult, härra Uwe Boll.

Filmil puudub šarm, loogika, hea lugu, mingitki mõistust omavad tegelased ja kõige kehvem soundtrack mida mina filmis olen kuulnud. Halvaks muudab soundtracki aga just selle kasutus, mitte otseselt muusika ise; iga kord kui asi vähegi actioniks läks hakkas jõhker techno meeletul volüümil paukuma. Action on halb ning ebaloogiline, suvalistest noortest saavad hetkega täpsuslaskjad - vaja ainult püss kätte suruda, näidata kus asub päästik ja valmis. Lisaks sellele on suurim actionstseen ebavajalikult pikaks venitatud, kasutades ära kaks ja pool muusikapala. Ilmselgelt on seda liiga palju. Lisaks kõigele üritab Uwe HotD juurte küljes kinni püsida sellega, et poetab terve filmi sisse sigapalju katkeid videomängust. Sorri, ei toimi.

Lisaks sellele on tegemist täiesti debiilse looga. Kamp noori lähevad mingile suvalisele saarele reivima, juhuslikult kannab saar aga kõige klišeelikumat nime eales - Isla de Muerte. Ning vahi raiska, samal õhtul võtavad terve saare üle kari zombisid. Kes suudavad joosta, hüpata, poolenisti loogiliselt käituda ning näevad välja nagu jahuga üle puistatud näitlejad. Lisaks debiilsele loole üritatakse kasutada narraatorit, kes tutvustab kampa noori ning nende armuobjekte, hiljem poetab ühe lause enda kohta ning filmi lõpus mainib ära, et see pole lõpp vaid alles algus. Kindlasti väga vajalik element selle filmi juures. Millest mina aga aru ei saa, et kui sul on olemas selline mäng nagu HotD ja temaga kaasnevad ägedad tegelased, siis mille kuradi pärast on vaja kogu kompott muuta tavaliseks pasaks ja teha mingi tiinekahorror, kus pole muud kui sigalakku täis kiimased noored? Agent G on tõesti filmis olemas, kuid seda vaid paari sekundi jooksul filmi lõpus.

Dialoog on vist kõige debiilsem asi kogu asja juures. Mõningad näited -

Alicia: "Guys, check out this book. Looks pretty old, maybe it'll help us!"

Rogan: "Who are you?"
Rudy: "Who are YOU?"
Rogan: "We're here to rescue you."
Rudy: "Oh... thanks."

Alicia: "What happened? Rudy, what happened?"
Rudy: "Why does it matter what happened? She's dead. I didn't save her."
Alicia: "It's not your fault..."
Rudy: "It WAS my fault! It was MY fault! Where you here? Did you see it? Did you SEE WATCH them rip her apart?"

Viimane on vast mu kõige lemmikum. Emotsioonid muidugi annavad palju kaasa ning muudavad kogu tekstivahetuse palju totramaks kui see juba on. Tšikk läheb alguses pöördesse, tüüp ei taha sellest rääkida, tšikk muutub malbeks ja hakkab lohutama ning siis läheb tüüp pöördesse ja tahab sellest rääkida. Lihtsalt imeline.

Ühes kohas on suurelt üleval ka SEGA logo. Ma oletan, et paljudel selle kompanii esindajate sees suri üks tükike sel hetkel. 1/10