esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Friday the 13th Part VIII: Jason Takes Manhattan (1989)


Olgugi et teda on üritatud tappa juba mitmeid kordi, on Jason ikka elus. Seekord on filmiks Friday the 13th, osa 8 - Jason takes Manhattan. Olgem ausad, mul olid suured ootused, sest viimased seitse osa on Jason ikkagi Crystal Lake'i ümbruses müttanud ning seal teismelisi ja muid võõraid veristanud ning olgu kui imelik see kui tahes, aga New York oli ikka oodatud keskkonnavahetus. Kahjuks võtab see aega tervelt tunni ja kohale jõudes käib enamus tegevusest sadama nurgatagustes ning kanalisatsioonis. Vaid korra jõutakse ka kesklinna ja metroosse, kuid sellise pealkirja puhul oleks lootnud enamat. Siiski tuleb vist öelda, et senimaani on tegu vist kõige huumoririkkama filmiga seeriast, eriti amüsantne oli fakt et peamiseks huumoritootjaks oli Jason ise.

Muidugi oli negatiivseid külgi veelgi, sest taaskord algas film sellega, et Jasoni väidetav surnukeha sai elektrišoki ning Michael Myersi veidike kahvatum vennapoeg hakkas taaskord valimatult tapma. Üleüldse hakkasin just selle filmi ajal mõtisklema (alles), et mis küll võiks Jasoni motiiv olla. Oli ju paaris esimeses filmis tapmistel mingigi loogiline seletus taga, hiljem aga Jason tappis, sest...noh, ta on Jason. Samuti on see elektrišokk omamoodi naljaks, sest seda nii mitu korda kasutatud, just selle sama seeria poolt: lisaks on teda ka mitu korda hauast välja kaevatud.

Õudusfilmidega on veel see tore asi, et tegelased üritatavad olla kõik üksteisest radikaalselt erinevad (mitte ainult sellised üldised teismelised, kes ainult seksi, narko ja alko peal väljas on), seegi kord on siin nii rokitšikke, nohikuid, õelaid cheerleadereid, sportlikke noormehi, südamlikud peategelased (tihtilugu psühhiaatrilist abi vajavad), halvad onud ning muidugi suvalised inimesed, kelle veristamisel ei teki absoluutselt mingit emotsiooni, kui et "oh, äge!" Õnneks pakutakse selles osas vähemalt mingisugustki variatsiooni, seega ei teki sellist tunnet nagu tapaks Jason kõik oma ohvreid sama matšeetega sama nurga all sama moodi. Kõige efektsem "kill" minu jaoks juhtus lõpupoole, kus Jason kustutas ühe NY kohaliku teetöölise eluküünla; kaamera näitas ainult mõlema mehe varju ning seejärel lendas seinale suur verelaik. Küll mitte innovatiivne, kuid sellel hetkel tundus ta kuidagi värskendav, Samuti oli üks hea koht, kus Jason seisis vastamisi poksi harrastava tüübiga, see loopis muudkui aga hoope ning lõppude lõpuks lõi Jason tal ühe löögiga pea otsast ning otse prügikasti.

Sellegipoolest oli pettumust rohkem kui vaatamisrõõmu ning lõpp kiskus juba igavaks. Jason võib ju horrorikoon olla, kuid kaua sama idee peal ikka ratsutada saab, mingitki värskust võiks olla. Ja kui pealkirjas lubatakse New Yorki, siis näidake ka New Yorki raisk! 4/10

Kommentaare ei ole: