reede, 19. juuni 2009

Léon (1994)

Kuigi Leon oli mul juba kunagi ammusel iidsel ajal tõenäoliselt nähtud, siis võtsin seda vaatamiskorda kui täiesti värsket elamust; vaatamise ajal midagi eriti vanadest mälestustest esile ei kerkinud ning seega oli sedalaadne mõtteviis viljakandev. Luc Bessoni nimi oli siiski juba varasemast tuttav, nii et täiesti puhtalt lehelt alustama ei pidanud ja häbi tundma ei pea.


Lugu ise räägib professionaalsest palgamõrtsukast Leonist ning temaga samas majas elavast noorest tütarlapsest Mathildast. Peale seda, kui Marthilda pere tapetakse, hakkab Mathilda elama Leoni juures ning too õpetab talle kuidas saada palgamõrtsukaks. Muidugi on oodata kättemaksu pere tapjatele ning sooje tundeid kahe peategelase vahel.


Mulle film meeldis, oli selline südamlik ning kohati kurb lugu, samas oli ka piisavalt märulit ja tulistamist ja laipu, seega ei tohiks ükski machomees kartma hakata, et peale selle filmi vaatamist puhta pedeks ära keerab. Leoni esimene ning ka mahukaim ekraanipealne palgamõrvaritöö oli eriti stiilne ning actionirikas. Samuti pakkus huvi Gary Oldmani tegelaskuju jälgimine. Lisaks oli igale poole poetatud mõnusaid huumorikillukesi, mis vastavalt olukorrale ennast välja mängisid.8/10

Kommentaare ei ole: