teisipäev, 10. november 2009

Saw (2004)


Hei, filmihuvilised. Kuna oktoober tundus olevat nii minule kui ka Stickale kooli- ja muus võtmes üsnagi karm kuu olevat, siis oli kinoprojektori lehekülgedel vaikus. Seda üritame loodetavasti novembrikuuga parandada, sest käesoleva filmiga algab pisemat sorti maraton, nimelt olen ära vaadanud kõik "Sae" seeria osad, praegu kinos jooksev kuues osa kaasaarvatud. Samuti ootavad maksmist mõned varasemad võlad, seda eelkõige just horroriosakonnas, kuna muud on väga vähe nii kino- kui ka arvutiekraanile käima pandud.


"Saw" ei tohiks tänapäeval enam kellelegi võõras nimi olla, sest film kus sarimõrvar mängib oma ohvritega ning jätab neile õhkõrnad ellujäämisvõimalused, on saavutanud niivõrd suured mõõtmed, et on transformeerunud lausa frantsiisiks. Alates 2004ndast aastast köhitakse oktoobrikuus taaskord üks film välja ning asutakse uue kallale. Vähemalt hetkeseisuga on oodata tulevikult veel vähemalt kahte filmi.

Esimene osa on vaieldamatult seeria pärl, sest kõik oli veel hea, uus ja värske. Mäletan veel praegugi aastatetagust esmakordset vaatamist, kui asjale kogemata peale sattusin ning peale mõningast süvenemist enam enne lõppu silmi ekraanilt ära pöörata ei suutnud. Horrorit temas oli muidugi väga minimaalsel kujul, kuid thrillerina oli teda lust vaadata, pinget jagus igale hetkele ning tee peale laiali raputatud pöörded lisasid kompotile ainult maitset juurde.

Juba filmi esimesed minutid on müstilised ja pingetpakkuvad kui kaks meest ärkavad pimedas toas, olles aheldatud seina külge, keset ruumi aga ilutseb vereloigus lebav laip, kes hoiab käes relva. Paremat ülesehitust on raske tahta, vaataja huvi on praktiliselt garanteeritud, kuna peas pulbitseb niivõrd palju küsimusi - kus, kes, kuidas, miks ja nii edasi. Algab hullumeelne mäng, mille eesmärk on ruumist eluga pääseda...

Näitlejatööd olid täiesti head, ekraanil välkusid mitmed tuttavad näod, samas aga mitte liiga tuttavad, võimaldades filmil ennast tõestada ilma et teda oleks vedanud Hollywoodi suurimad nimed. Muusika, eriti filmi (ning nüüdseks kogu seeria) tunnuslugu on väga hea. Niivõrd hea, et millegipärast kasutab seda ka filmi "The Box" treiler, mis varsti kinodesse jõudmas. Kõige tipuks on saanud Jigsaw'st üks kuulsatest horroriikoonidest, nagu Freddy, Jason või Michael Myers, just to name a few. Filmi lõpp on suurepärane, tõmmates kõik niidid kokku, jättes samas ka natuke inimeste fantaasia jaoks, järg ei olnud vajalik, kuid populaarsus rikub seeriaid, eriti kui küsimuse all on õudus. Kahjuks läheb ka Saega niimoodi, et seeria liigub ainult allamäge. Õnneks on esimene osa siiski tasemel põnevik. 8/10

1 kommentaar:

Emmenntsee alias MNC ütles ...

njah, ei taha küll ketseritiitlit kaela saada, aga Saw on üks nendest vilmidest, mis on mulle enne vaatamist palju rohkem meeldinud kui vaadatuna...