The Condemned oli igatpidi pettumust valmistav film. Actionfilmi kohta oli actionit vähevõitu, thrilleri osa pealt oli aga pinge lausa olematu. Lisaks muidugi fakt, et originaalsust oli filmil vähem kui jalutul saapaid. Kellele nimi Battle Royale tuttav on, see ehk juba teab mida ma silmas pean, aga kes veel tutvust pole teinud (kas siis filmi, raamatu või mangaversiooniga) tehku seda kinlasti. Battle Royale'i premise oli lihtne - valitsuse käsul valitakse välja suvaline klassitäis noori ning sunnitakse neid mängima mängu, mille eesmärgiks on väljuda sellest elusana. See omakorda tähendab, et ellujäämiseks tuleb teised tappa. Juba idee ise annab väga hea draamaelemendi jaoks palju ruumi, kuid igasugune võimalus mingisugusekski tegelas- ja stooriarenduseks lasti potist alla, kui otsustati kamp süütuid noori asendada peotäie surmamõistetud kriminaalidega. Kaastunne kadus ning asendus ükskõiksusega, samuti ei andnud (kehvasti kirjutatud) peategelane põhjust talle kaasa elada; Steve Austin näitas maadlejale omast näitlemisoskust ning seega oli Vinnie Jonesi tegelaskuju (selle filmi kõige villainim villain) just see kellele lõpuks pöialt hoida. Kuna Vinnie oskas oma rolli mõnuga võtta ja lihtsalt asju üle võlli pööras, oli ta vabalt selle filmi kõige nauditavam osa.
Viimastel meetritel üritas film luua seda "hetke", kus üritati olla moraalijüngrid, kuid kuna terve ülejäänud film oli paras hunnik paska, kukuti ka selle üritusega mõnuga perseli. The Condemned ei olnud midagi muud, kui üks ebaõnnestunud ja igav kloon. 3/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar