Sai siis mingi aeg tagasi ära vaadatud terve Ämblikmehe triloogia, aga kuna esimese kahe kohta pole omaette postituse tegemiseks piisavalt sõnu leida (esimene oli oli päris äge, teine osa oli triloogia parim), siis kolmanda osa kohta võiks juba pikemalt heietada küll. Rahva poolt niigi juba materdada saanud see film küll on ja kõik räägivad kuidas see film imeb, aga tegelikkuses lihtsalt liialdatakse natuke. Film ei olnud halb per se, ta oli lihtsalt väga ambitsioonikas...kuid kahjuks headest mõtetest ei piisa kui esitus keskpärane on.
Näitlejatööd olid okei, actionstseenid olid lahedad, aga kus filmi puudused selgelt esile tõusid, oli jutt. Stooripool oli niivõrd tihe ning seda halvas mõttes. Tegelasi oli liiga palju, mille tõttu jäid nii mõnedki hetked vägagi pealiskaudseks. Seekordseteks vaenlasteks olid Liivamees, Venom NING Harry Osborn lendaval lumelaual. Kui eelmistes osades oli vaenlaste päritolulood hästi kavandatud, siis seekord jättis küll soovida. Venomi sümbioot lihtsalt kukkus taevast alla ning Flint Markost sai Liivamees peale seda kui ta politsei eest põgenedes liiva täis auku kukkus, millega parajasti tehti teaduslikke katseid. Mida nende katsetega loodeti korda saata või mis oli nende eesmärk...vaatajale ei seletata ning see jääb igaveseks ajaks müsteeriumiks. Lisaks sellele otsustati Liivamehe puhul ajalugu ümber kirjutada ning teha hoopis temas onu Beni tapja. Mõnikord mind tõesti tüütab selline mentaliteet, et kõik peavad omavahel olema ühenduses, kas mitte kunagi ei või aset leida olukord, kus Ämblikmees peatab suuri, pahu tegelasi vaid sellepärast et ta on superkangelane ning tema südametunnistus ei luba neil vabalt ringi joosta. No muidugi, eks siin oli natuke küsimus ka Venomi sümbioodis, mis algselt Peter Parkeri keha kattis ja tema emotsioone põhja keeras, kuid siiski oli tegemist kehva loopöördega.
Kui nüüd jutt juba sümbioodile läks, siis sellega kaasnes ka muidugi emo-parkeri sünd. Peter kasvatas endale tuka ning muutus totaalseks playboyks/persevestiks, vastavalt olukorrale. Sellele aitas juba varakult kaasa ka New Yorki haaranud Ämblikmehe-maania, millega ülistati linna ainukest tõelist kangelast. Peter Parker laseb oma egol võimust võtta ning sellega ajab suhted Mary Janeiga keeruliseks, taaskord minnakse lahku ja taaskord saadakse jälle kokku, vahepeal sebib Peter Gwen Stacyga, kes on totaalne fillertegelane ja lihtsalt tuttava nime tõttu filmi lisatud, nagu ka tema isa, kes välgub ekraanil vaid korra või paar.Et aga liini veelgi rohkem sassi ajada, siis juhtub Gweni ekspoiss olema ei keegi muu kui Eddie Brock, kellest saab pärast Venom, kuid kes on persevest juba enne seda. Mingil hetkel löövad Liivamees ja Venom käed, et Ämblikmees maha nottida, aga stseen kus vastav sündmus toimub on naeruväärne - Liivamees näeb Venomit, virutab talle vastu vahtimist arvates et ta on Ämblikmees, siis avastab, et "Hei! Sa polegi Ämblikmees!" ja Venom vastab, et "Tahad lööme ta koos maha?" Liivamees vastab "okei" ja stseen on läbi. Oh jah.
Kurb on mäelda, et tänu stuudiobosside vahelesekkumisele, olid filmitegijad sunnitud loo niivõrd segaseks tegema ja seetõttu kannatab mõlemi vaenlase areng. Vaenlaste hulka ei loe Harry Osborni, sest tema tegelane on lihtsalt naeruväärne. Oleks siis tegu Green Goblini tagasitulekuga, nagu koomiksis, kuid siin otsustatakse panna ta lumelauaga lendama. Vahepeal tekib tal väike mäluauk ja nad on Peteriga jälle sõbrad, siis tuleb ta mälu taaskord tagasi ja nad ei ole enam sõbrad ja siis lõpuks on nad jälle sõbrad. Lõpuvõitlus on selline okei, aga taaskord on ajendiks Mary Janei päästmine nagu esimeses ja teises filmis.
Kui minu tekst tundub olevat segane, siis võib selle põhjustajaks lugeda filmi, mis oli samavõrd sassis ja omadega puntras. Iseenesest oli ju tegu normaalse meelelahutusega, kuid suured ambitsioonid viskasid lõppkokkuvõttes ikkagi filmile kaikaid kodaratesse. Ja sellest on kahju, sest selle segapuntra all on näha meeletut potentsiaali. 6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar