esmaspäev, 16. november 2009

Saw VI (2009)


Ning lõpuks ongi Saemaraton lõpuni jõudnud, viimased hetked kuuenda filmi seltsis mööda viita ja kõik. Või siis vähemalt järgmise aastani, kui ilmub järjekordne film, seekord juba seitsmes. Ja peale seda kaheksas. Ja peale seda äkki veel ka üheksas...?


Lugu ise muutub üha ulmelisemaks, sest iga hetkega paljastatakse tõsiasja, et John Krameril oli pärijaid sitta kanti ja et Jigsaw mõrvad ei lõppe vist ealeski, alati on keegi kes eelmise kingad kohe ära täidab. Seega on selles mõttes samuti pinge kadunud (mida pole tegelikult juba kolmandast osast peale olnud). Peategelased on samuti juba ära kulunud, Costas Mandylori paks rasvane lõust on juba niivõrd mällu söövitatud, et kuuendas filmis näis ta juba normaalse näitleja moodi välja.


Ohvreid on seekord palju ning nende saatus on ühe mehe kätes - William Easton, kindlustusfirma peanina, kes vastutas ka osaliselt John Krameri surma eest. Seega oli tegemist rohkem kättemaksu, kui järjekordse "eluõpetusega". Gore'i ja rõvedust on normaalsel tasemel, lõksud tundusid kuidagi uudseten (kuigi seda nad ei pruukinud ollagi) ja millegipärast tundus film esmapilgul kuidagi parem, kui eelmised kolm filmi seda olid olnud. Võimalik et see oli ka esmavaatamise taga kinni ja et taaskordsel nägemisel arvamus muutub, aga mine sa tea. Hetkel grammivõrra parem kui eelmised (but that's not sayin' much). 6/10

See tšikk sai oma rolli tõsielusarja kaudu, mis näitab, kui magedaks Saw oma olemuseks muutunud on. Tema katse näitas ka kui loogikavabad katse võivad ikka olla. Või kui loogikavabad katsealused on. Ning seda juba esimesest osast peale.

Saemaraton on nüüdsest ametlikult lõppenud, tulevikus uued maratonid uute filmidega. Võib olla.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Tegemist on üsna heade filmidega, Iga osaga saab selgeks ka eelnevate osade point ja kogu selle filmi point...Kui asjasse süveneda, siis on kõik täiesti arusaadav, kes vaatab filmi ilma mõtlemata, selle jaoks on see niisama igav killimine!