Saw IV (2007)

Käsil on juba seeria neljas osa ja Saemaraton hakkab iga hetkega aina lõpu poole lähemale jõudma. Kuna aga seeria on teoorias alati samale asjale ülesehitatud, jääb sõnu filmide kohta iga korraga aina vähemaks, eriti veel nüüd kui kogu kupatus on langenud totaalsesse keskpärasusse, ei midagi head, samas piisav, et üks tavaline ajuvaba filmiõhtu läbi viia.

Filmi avakaadrid, kus endine suur massimõrtsukas Jigsaw lebab nüüd külmal laual ning teda lahti lõigatakse, olid kusjuures päris ägedad ning püüdsid pilku, pannes filmi edasi jälgima. Aga hei, kui Jigsaw on surnud, siis mil moel film edasi läheb? Kes küll mäda ühiskonna taaskord õigetele radadele juhatab? Pole hullu, sest Jigsaw on kõigele mõelnud, kui koroner tema kõhust küünlarasva sisse peidetud kassetti leiab. Nagu näha, on John Kramer kriminaalgeenius, sest tema surma aftermath ulatub ka kuuendasse ossa.

Samuti tundub, nagu ei saaks tal kunagi otsa isu teda jahtivaid võmme kiusata, alates teisest osast on neid pidevalt ja üksteise järel ära kukkunud. Seekord saab peaohvriks mustanahaline löögirühma juht Rigg, kellel tuleb Jigsaw'ga samastuda, et röövitud kolleegideni jõuda, kellest üks on teise osa lõbus kadunuks jäänud ning nüüd toredat kodutuhabet omav Eric Matthews isiklikult. Kahjuks on tegemist aga täiesti mõttetu cameoga, sest selle filmi lõpus jõuab saatus talle siiski järle.

Loo ülesehitus on teoreetiliselt siiski kohati äge, kuna lõpuminutite pöörd- ja keerdkäikude rägastikus paljastub tõsiasi, et kolmas ja neljas film toimuvad samaaegselt. See tõsiasi varjutab isegi selle peamise plot twisti, et kellest saab Jigsaw uus pärija (kuna Amanda sai kolmandas osas kuuli).

Kokkuvõtvalt on tegemist ülespidi minekuga, sest seeria kõige kehvem kolmas osa on möödas ja sellest saab ainult paremaks minna. Samal ajal aga hakkab asi juba liigselt väsima. 5/10