Death Proofi olen nüüdseks näinud kümneid kordi, kuid ikkagi peitub selle filmi taga midagi, mis kutsub ennast pidevalt üle vaatama. Pole seal erilist äktsionit ning pointi, lugu venib nagu ila ja palju muud, kuid siiski on nii kuratlikult paeluva filmga tegu, et hoia ja keela. Ju on süüdi Tarantino voolitud hüpnotiseeriv dialoog või Kurt Russelli karisma ning mitmed pisidetailid, taaskord minu veidrale maitsele justkui valatud.
Taaskord on tegemist filmiga, mille kohta raske sõnu leida, sest kõik nagu tundub juba teiste poolt öeldud olevat ning ühe ja sama asja nämmutamine kulub pikapeale ära. 9/10
P.S. Naistega pole seda filmi vist mõtet vaadata, minu tüdrukul jätkus kogu filmi vältel küsimusi, mis koheset vastamist vajasid ja keskendumine filmile oli suhteliselt raskem kui muidu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar