
The Orphan oli üks täitsa okei film. Otsest horrorit eriti küll ei olnud, aga thrilleri maigu andis välja küll. Pisut pinget, paar plot twisti ja muud sellist. Stooripool oli muidugi selline kergelt meh ja pisut klišeemaiguline, aga käis kah.
Mõningane šarm lool siiski oli, kuigi kohati jäi tunne nagu ei üritataks üldse, kohati aga üritati liiga palju. Üldises plaanis oli meil tegemist tavalise perekonnaga - isa, ema ja kaks last. Kuigi kaks last juba olemas, oli vanematel kolmanda lapse mittetulemisest mingid kompleksid ning seega müttasid nad mööda lastekodusid, et perenumbreid suurendada. Kohati olid nad kurvad, kuid siis järgmisel hetkel lükkasid mõlemad püksid maha ning koduses köögis käis kõva rautamine; tuleb nentida, et selle näol oli tegemist ühe stseeniga, mis sai mu tüdruku üldise heakskiidu. Samuti üritati tegelastele mingeid sügavamaid probleeme omistada, umbes nagu "Drag me to Helli" puhul, kus peategelasel vihjati olevat söömishäired või muud vastavat. Siinkohal oli aga endisest alkohoolikust emaga ning pereisaga, kes ei suuda oma riista püksis hoida, vaid käib seda naabrinaistele saunaõhtudel demonstreerimas.
Lapsejaht lõppeb, kui vanemad leiavad Estheri (kes, nagu treileri ja posteri järgi eeldada võis, on saatana sigitis ja pure evil) - tüdruku, kes on intelligentsem, andekam ja täiskasvanulikum kui teised temaealised. Ohumärk? Vanemate arvates mitte, sest Esther võetakse oma hoole alla ning lastekollektsioon saab uue liikme, kui mustapäine lastekodu ime pannake poolkurdi pisitüdruku ja tüüpilise persevestist vanema venna kõrvale. Mida aeg aga edasi, seda enam selgub, et Esther on totaalselt messed up ning et ta põhieesmärgiks on pereisa püksi pääsemine.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar