Stan Helsing (2009)

Enne kui me hakkame seda filmi põhjalikumalt lahkama, tuleb vast kohe ära öelda, et miks selline kõrge hinne talle pandud on, sest film ise on peale Disaster Moviet üks kõige suurem hunnik kinoajaloo sitta, mis eal ilmavalgust näinud on. Kõik need kolm lisapunkti (muidu oleks film saanud olla Kinoprojektoris esimene, kes ühe saanud) on teenitud tänu heale visuaalsele ilmele ning ühele pisikesele dialoogijupile keset seda saasta, mida need õudsad tegelased oma suust suutsid välja ajada. Oh, ja muidugi seksikate naispeategelaste eest. Punkt kirjas!


Stan Helsing on üks järjekordne Scary Movie laadne paroodiafilm, mis on oma olemuselt...sama asi. Ta isegi ei ürita olla midagi muud kui Scary Movie. Otseselt. Sest tegu on õudusfilme parodeeriva pasaga, ainsa vahega et Scary Movie oli actually naljakas (välja arvatud neljas osa), rääkimata sellest et neil oli süžee, kuid Stan Helsing näeb välja ja kõlab, nagu oleks kogu dialoog improviseeritud, loost pole halligi, kõik lihtsalt juhtub ning tegelased on lihtsalt õudsad.

Kõigepealt on meil Stan Helsing, kes obviously on torge vampiirikütt Van Helsingi pihta. AGA EI! Tuleb välja, et Stan on hoopis tema sugulane, mis muudab kogu asja mõttetuks ning veelgi nõmedamaks kui see alguses oli. Lisaks temale on peategelaste hulgas veel kaks üpriski napis rõivastuses tšikki ja Supermani kostüümis paksuke Kenan Thompson, kes peale Mighty Ducks 2te on vist ainult sitta teinud (3mas osa oli juba jura). Lisaks neile on terves filmis palju õudusfilmide ikoone, nagu Freddy, Jason, Pinhead, Chucky, Michael Myers...kahjuks on kõik niivõrd sitalt tehtud ja absoluutselt mõttetud mittemidagipakkuvad pasakäkid. Freddyst on tehtud räppar või muud taolist, Myers on juut (mida kunagi ei seletata, et MIKS see nii on), Pinheadi pea on täis süstlaid ja noolemängu nooli, Jason on hokimängija (seda nalja tehti juba remake'is, get with the program!), Chucky ei näe isegi nuku moodi välja, vaid on lihtsalt mingisugune muteerunud midget ja nii edasi. Mitte ükski neist tegelastest ei saa mitte mingisugust austust. Lisaks neile saab märgata filmis veel absoluutselt mitte mingil põhjusel pitspesu kandvat preestrit ja NAISTERIIETES LESLIE NIELSENIT!!! Jumal küll, Leslie Nielsen läheb vist aastatega järjest seniilsemaks või on ta tõesti nii meeleheitel, et mängib igasuguses pasas, mis talle ette söödetakse. Mille kuradi pärast peab ta olema naisteriietes???!?!?!!!! IT DOESN'T MAKE ANY FUCKING SENSE!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Naljakas see film ei ole. Absoluutselt mitte. Ainuke koht kus kasvõi kergelt oleks muiata võinud, oli karaookestseen, kus peategelased laulsid põlenguohvriks langenud külainimestele Johnny Cashi laulu "Ring of Fire". Ülejäänu oli lihtsalt piinilikust piinlikum.

Seega, millest siis need kolm lisapunkti? Tuleb nentida, et filmi visuaalne pool on ägeda varjundiga. See on tume, salapärane ning kui sellist visuaali oleks kasutatud mõne päris horrori tegemiseks, siis oleks see ka asja eest olnud. Kuid ei, see lihtsalt situti täis. Ainuke koht, mis tõeliselt kõnealuseid horrorfilme natukenegi tögada suutis oli Stani vastus, kui temalt kohaleidmiseks juhtnööre küsiti - "Its the last house on the left on Elm street." My God, Bo Zenga - sa oled geenius! And boobs, point for them.

Point for those.

Kokkuvõttes oli tegemist elupasa filmiga, mis ei olnud naljakas, tegelased olid kehvad, stoori olematu ning Bo Zenga on värdjas for making it! Loogikavastane 4/10