Esmapilgul tundub olevat pisike Iowa linnake olevat täiesti normaalne koht - kohalikud matsid joovat õlut, vaatavad kodus teleka ees Nascar'i, kuulavad kantriplaate ning kallistavad oma nõbudest abikaasasid. Kuid siis pööratakse kogu väikelinna elu pea peale; kohalikku järve kukub radioaktiivset rämpsu täis lennuk, mis saastab elanike joogivee, muutes nad ükshaaval tapahimulisteks hulludeks. Umbes nagu zombied. Ainult et nad ei ole surnud, vaid "haiged." Peale paari õnnetut intsidenti saab armee haisu ninna ning paigutab kogu linna karantiini alla. Kogu selle möllu keskele jääb linnakese šeriff koos oma raseda naisega ning nüüd on vaja eluga pääseda nii hullude, kui ka sõjaväe käest.
Tuleb siiski aus olla, ei ole tegemist filmiga mille kinno jõudmist oleks ma pikka aega oodanud või isegi paar päeva ette otsinud. Ei olnud siin ka mingit võrdlemist Romero originaalversiooniga, kuigi seda oleks põnev teha, sest käesolev film sa IMDB pügalate võrra rohkem kui originaal. Kuid jah, ei ole tegemist maailmaraputava teosega, vaid täiesti tavalise keskpärase minihorroriga, kus on näpuotsaga pinget ning sittakanti selliseid kohti, kus kapist hüppab koletis välja ja karjub: "BUU!!!"
Näitlejakaart muidugi kõige pilkupüüdvam ei olnud, kuid tuleb nentida et nende väheste Timothy Olyphanti soorituste seast mida ma näinud olen, oli see vast kõige nauditavam. Või talutavam, kuidas kellelegi. Aga ega siin näitlemine kõige tähtsam ju polnudki, ikka "BUU!!!" ja "BUU!!!" ja asi purgis. 6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar